Sisuturundus

Mitte ainult Leedu, vaid kogu Baltikumi meeskond: Žalgirise fenomen on pannud neile kaasa elama ka lätlased ja eestlased

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sisuturundusreklaamartiklite toimetaja

12. detsember 2019, 10:51

Kui hakkate jälgima Žalgirise ja Barcelona mängu, pöörake tähelepanu vastasmeeskonna varumängijate pingi taga olevatele meestele. Seal peaks olema üks lõbus seltskond, kes hüppab oma kohtadelt püsti kohe, kui katalaani mängija numbriga 10 skoorib. Neist igaühel on T-särgil üks täht, mis kokku moodustavad nende kangelase perekonnanime: Š-M-I-T-S. Tegemist on lätlastega, kes ikka ja jälle oma lemmikut vaatama tulevad. Neid ja ka eestlasi, kes istuvad teie ümber Žalgirise areeni tribüünidel, on palju rohkem, kui võiks arvata. Mis meelitab neid siia, Neemeni saarele?

Kord kohtasin seda vahvat Läti fännide seltskonda Euroliigas Žalgirise mängul. Bensiinijaamas, mis asub Žalgirise areeni lähedal, ostsid nad suupisteid ja jooke kaasa neljatunnisele reisile Riiga. Mõni Eestist ja Lätist tulnud fänn jääb pärast Žalgirise matši Kaunasesse ööbima ja veedab siin nädalavahetuse. Nemad aga pakkisid oma T-särgid kokku ja asusid kodu poole teele. „Mis tõi teidKaunasesse?“ küsisin uudishimulikult. „Lihtsalt toetame omasid,“ ütles lätlane.

Sel hooajal koguneb Žalgirise mängu Euroliigas vaatama keskmiselt 14,6 tuhat fänni. Kui rohe-valge meri kohiseb ja lainetab väljaku ääres, ei tuleks selle pealegi, et umbes 500 areenil olevat fänni ei saa leedu keelest aru. Ometi on nad omad ja rõõmustavad koos Žalgirise fännidega toredate hetkede üle ning vilistavad kohtunike kahtlaste otsuste peale. Karjuvad Žalgirise nime ja lahkuvad saalist parema tujuga kui enne mängu. Järgmine kord kuulake tähelepanelikult, millist keelt vaataja teie kõrval räägib. On väga tõenäoline, et tegemist on meie naabriga Lätist või Eestist.

Žalgirise piletimüügijuhi Raimonda Čeičė sõnul olid 2018/2019 hooajal Žalgirise pileteid piletisüsteemi kaudu ostnutest 2,5% lätlased (0,91%) ja eestlased (1,59%). Eelmisel hooajal külastas Žalgirise mänge keskmiselt 14,8 tuhat vaatajat. Teoreetiliselt oli neist umbes 400 Lätist ja Eestist. Eesti kliendid võisid seda arvu veelgi suurendada, kuna Žalgirisel on „püsiklientidest“ Eesti ettevõtteid, kes tulevad mitu korda hooaja jooksul mänge vaatama ja maksavad arvega. „Sel hooajal oleme märganud, et Läti ja Eesti pealtvaatajate arv suureneb veelgi, ainuüksi septembris tehti oste sama summa eest nagu eelmise hooaja jooksul kokku,“ ütles Žalgirise piletijuht Raimonda Čeičė 15min-le.

„Ma tean päris paljusid, kes käivad oma äripartnerite juures ja ühildavad oma töö korvpalliga. Nad proovivad korraldada kohtumisi nendel päevadel, kui mängib Žalgiris,“ ütles Žalgirise endine mängija Siim-Sander Vene, kes on veetnud Kaunases vahedega 10 aastat. Põhimeeskonnas 2006. aastal debüteerinud eestlane arvab, et esialgu tulidki Eesti inimesed Žalgirise areenile, et näha teda ja ka head korvpalli.

„Arvan, et praegu on tähtsam Euroliiga ja Žalgirise head tulemused. Lisaks on Kaunas alati olnud lähim koht, kus saab vaadata kõrgetasemelist korvpalli. Arvan, et väga palju annab ka õhkkond – inimesed võtavad Kaunasest kaasa väga palju positiivset energiat,“ räägib Vene. Kaunast oma koduks pidaval 28-aastasel ründajal on palju tuttavaid, kes vähemalt korra hooaja jooksul tulevad Kaunasesse Žalgirise areenile. Mõni külastab Neemeni saart aga 3–4 korda aastas.

Oma kaasmaalast tulid eestlased toetama Žalgirise areenile ka eelmisel aastal, kuid siis kandis ründaja mitte rohe-valget riietust, vaid Las Palmase Gran Canaria vormi. Korvpalluril oli hea meel näha palju tuttavaid nägusid. Venele tuli meelde ka Eesti fännide suurim kogunemine. Viis aastat tagasi, kui eestlane esindas Žalgirist, mängis Kaunases Milano Olimpia, kellega koos oli tema kaasmaalane Kristjan Kangur. Kuid oma mängijate värvidesse riietunud eestlased pidid tookord pettuma, sest ei Vene ega Kangur ei saanud tol õhtul vigastuste tõttu väljakule. Algul meelitasid niisiis eestlasi Kaunasesse Vene mänguoskused, hiljem uus ja Baltimaade suurim areen ja Euroopa kõrgeimal tasemel korvpall, siis aga juba imelised tulemused, mis viisid Žalgirise lausa nelja parima sekka. Sel hooajal on uueks publikumagnetiks saanud veel üks Eesti korvpallilootus.

18-aastane Kerr Kriisa mängis Euroliiga neljandas voorus Villeurbanne ASVEL-i vastu. Julge mängujuht astus mängu eelviimasel minutil vabaviske joonele ja skooris oma esimesed punktid Euroliigas. Perspektiivne korvpallur tõstis võidukalt käed ja tänas oma kohtadelt püsti karanud Žalgirise fänne. „Kui ta väljakule minnes tõstab 15 000 pealtvaataja ees ühe sõrme üles, on näha, et enesekindlusest tal juba puudu ei tule. Ta ei ole tüüpiline eesti kutt,“ naeris pärast matši Šarūnas Jasikevičius. „Fännide ovatsioonid olid muljetavaldavad. Ma ei tea, kuidas ta pärast seda kahe jalga maa peale jääb. Minulgi oleks tema asemel raske. Loodame, et see annab talle veel hoogu juurde.“

Vene räägib, et inimesed loevad Eestis huviga uudiseid selle kohta, kuidas noorel talendil läheb. Praegu Itaalias mängiv korvpallur veab portaali Korvpall.ee, kus Eesti lugejate tähelepanu köitsid artiklid Kriisa mängudest Leedu rahvusliigas. „Neli kümnest enimloetavast artiklist meie veebilehel räägib Kerrist,“ kinnitas 15min-le Vene.

TVPlay Baltics avalike suhete ja kommunikatsioonijuht Žilvaras Zinkevičius ütles 15min-le, et niipea kui Kriisa Euroliigas punkti kirja sai, hakkasid tulema kõned Eesti kolleegidelt, kes soovisid rohkem teavet oma talendi kohta. Žalgiris on oma mängija praegu välja laenanud Prienai CBeti klubile, kuid on tõenäoline, et Kriisa nimi meelitab tulevikus veelgi enam Eesti inimesi Kaunasesse.

Kui eestlased alles otsivad teavet Kriisa kohta, siis lätlastele ei ole nende riigi talentidest vaja rääkida. „Lätis on huvi Žalgirise vastu väga suur. Inimesed kirjutavad ja küsivad minult, kuidas saada pileteid, kuna internetist ei saa neid enam osta,“ räägib 15min-le Žalgirise endine mängija Kaspars Vecvagars. Euroliigas osaleb palju häid läti mängumehi. Moskva CSKA rünnakuid juhib Janis Strelnieks, kolmepunktiviskeid teevad Rimas Kurtinaitise treenitava Chimki mängijad Janis Timma ja Dairis Bertanis, Barcelona tähtede vahel proovib mitte kustuda Rolandas Šmitas. Paar nädalat tagasi kargles ASVEL varumängijate pingi taga istunud seltskond 23-aastase lätlase Rihards Lomažsi tabamuste järel. Omadele järgnevad nii lätlastest korvpallurite suured pered kui ka korvpallifännid. „Nüüd, kui meil on NBA-s ja Euroliigas nii palju mängijaid, kasvab meie riigis ka korvpalli populaarsus,“ sõnas Vecvagars. „Mäletan, et mul oli väga tore näha nii suurt kaasmaalaste toetust Žalgirisele. Arvan, et ka Žalgirise areenil külalismeeskonna koosseisus mängivad lätlased on sellise toetuse üle rõõmsad. Võin öelda, et Žalgirise areenil valitseb alati uskumatu õhkkond. Ka meie fännid soovivad seda kogeda vähemalt korra aastas. Sellele aitab kaasa ka Žalgirise enda mäng, mis on nüüd Euroopa kõrgeimal tasemel.“

Žalgirise areenil pöörake tähelepanu ka heledapäisele tütarlapsele, kes siis, kui lätlased tulevad Kaunasesse, istub alati mängukommentaatori kõrval. Tegemist on Läti ajakirjaniku Viktorija Kamazaga, kes tuleb Kaunasesse selleks, et ühendada töö ja vaba aja veetmine – teha reportaaž oma mängijast ja ammutada energiat Žalgirise areenilt. Ta on Žalgirise pärast pisut kade. Viktorija ütleb, et Läti korvpallifännid saavad ainult unistada nii pika traditsiooniga ja Euroopas austuse välja teeninud klubist, nagu seda on Žalgiris.

Viktorija räägib, et tal jooksevad külmajudinad üle keha, kui ta kuuleb Žalgirise fännide ehk Viikingite skandeerimist, õhtujuht Andrius Žiurauskase hõiskeid meeskonna tutvustamise ajal ja enne hüppepalli ning lummavat Leedu hümni. „Alati võid jääda koju ja vaadata mängu ka televiisorist, kuid siis jääb saamata vahetu kontakti Žalgirise fännidega. Sa ei saa nii palju häid emotsioone ja seda suurt kogust energiat, mis aitab meeskonnal võita. Seepärast me tulemegi Kaunasesse, et seda kõike oma silmaga näha,“ rääkis 15min-le Viktorija Kamaza.

Nii nagu eestlastele, on Kaunas ka lätlastele Euroliiga lähim punkt. Lätlasi kannustab veel ka meeletult suur soov toetada oma rahvuskaaslasi Euroliiga areenidel. „Meile on see suur saavutus ja me tunneme uhkust, et meie mängijad mängivad Euroopa tugevaimas liigas. Seetõttu anname ka meie energiat sellesse uskumatusse õhkkonda,“ kinnitab Kamaza. „Areenil näen, kuidas kõik fännid toetavad oma meeskonda. See on hea õhkkonna retsept. Seetõttu tulevadki lätlased Kaunasesse – mitte analüüsima mänge, vaid nautima melu ja armastust mängu vastu. Leedu hümn ja see kodune toetus on võimsad. Polegi vahet, kas sa oled leedulane, lätlane või eestlane – kõiki lummab see õhkkond.“

Sportacentrsi ajakirjanikku Andrejus Silinist piletimüügi numbrid ei üllata. Ta isegi tunneb paari lätlast, kes käivad praktiliselt igal Žalgirise mängul Euroliigas. „Kaunase Žalgirisel on Lätis meie toetus,“ räägib Silinis 15min-le. „Kuna Lätil ei ole Euroliigas oma klubi, siis võtavad paljud lätlased Žalgirist oma meeskonnana Euroliigas.“ Silinis tõi välja Sportacentrsi statistika. Näiteks loeti uudiseid Žalgirise klubi ostude kohta 2–3 korda enam kui uudiseid teiste Euroliiga klubide kohta. Lisaks kannab TVPlay Lätis üle kõiki Žalgirise Euroliiga mänge, see aga aitab kaasa „korvpallihaiguse“ levikule Balti riikides. „Kaunasesse sõidame toetama omasid ja nautima parimat korvpalli. Ja loomulikult ka Žalgirise areenil valitseva õhkkonna pärast – meil ei ole võimalust kogeda seda kuskil mujal, kui siis vast ehk oma rahvusmeeskonna võistluste ajal,“ kinnitas Silinis.

Žalgiris alustas ettevalmistust 2019/2020 hooajaks Tallinnas. Eestlased ummistasid 7,2 tuhat inimest mahutava Saku Suurhalli tribüüni ja lõid uskumatu õhkkonna Žalgirise ja Tallinna Kalev/Cramo sõprusmänguks. „Alati on tore tulla tagasi koju. Eestis oli Žalgirise mäng suursündmus,“ sõnas Kriisa. Järgmisel aastal kavatseb reisibüroode ja turismikeskustega koostööd tegev Žalgiris samuti väljasõidu korraldada. Ehk on selleks sõit Eestisse või Lätti või hoopis mõnda muusse naaberriiki. Žalgiris haarab kaasa järjest rohkem fänne. Kui nii jätkub, saavutab ta Euroliiga kaardil varsti terve Baltikumi meeskonna staatuse. „See on ka põhjus, miks me müüme vähem abonentpileteid – et naabritele ka pileteid jätkuks,“ naeratab Žalgirise juht Paulius Motiejūnas.