Eesti laskesuusa tulevikulootus ronib Dahlmeieri jälgedes

17-aastane laskesuusataja Lisbeth Liiv jahib noorte olümpial kohta esikuuikus.

FOTO: Tairo Lutter

Eesti laskesuusatamise tulevikulootus Lisbeth Liiv (17) jahib jaanuaris Lausanne’is toimvatel noorte olümpiamängudel senise karjääri parimat saavutust.

Audentese spordigümnaasiumi 11. klassis õppiv Liiv saavutas selle aasta veebruaris Sarajevos toimunud Euroopa noorte taliolümpiafestivalil individuaaldistantsil kümnenda koha. See tulemus jäi ka Eesti laskesuusajärelkasvu parimaks.

«See on minu karjääri üks kõrghetkedest, aga sama on ka noorte maailmameistrivõistluste 25. koht,» tõi Liiv välja samuti aasta alguses, kuid tol korral sprindidistantsil tehtud tulemuse.

Peotantsijast laskesuusatajaks

Lausanne’is toimuvateks noorte olümpiamängudeks sihib Tallinnast pärit neiu aga juba kõrgemat eesmärki. «Ma tahaksin kohta esikuues. Tegelikult tahaksin veel kõrgemat kohta, aga ei taha endale liiga suuri pingeid peale panna. Esikuuik oleks selline reaalne eesmärk,» sõnas ta.

Laskesuusatamiseni jõudis Liiv neli aastat tagasi. Enne seda tegeles ta isa eeskujul peotantsuga, seejärel murdmaasuusatamisega. «Kuidagi täiesti juhuslikult lõpetasin peotantsu ära ja mu ema helistas Aita Pääsukesele, et kas ma saan murdmaasuusatamise trenni tulla. Sealt läksin siis edasi laskesuusatamisse,» rääkis ta.

Laskesuusatamise kõrval on Liiva teine kirg kaljuronimine. Selle pisiku sai ta külge oma vennalt. «See on hea vaheldus ja tugev üldfüüsiline treening. Varem käisin kord nädalas, aga praegu pigem nii, kuidas juhtub.

Maailma laskesuusatamine teab veel ühte sportlast, kelle kireks oli laskesuusatamise kõrval ronimine – Laura Dahlmeier. Mullu karjääri lõpetanud kahekordne olümpiavõitja on sportlasena Liiva üks suurimatest eeskujudest.

Eesti laskesuusatajatest meeldib talle Tuuli Tomingas. «Ta on loomult vaba ja hästi lahe inimene.»

Eesti täiskasvanute naiste laskesuusatamist kommenteerides ütles Liiv, et arengut on näha, kuid alati saaks veelgi paremini.

«Eesti naised on väga palju arenenud. Kuid kui ma maailmakarikat vaatan, siis näen, et võiks olla veel parem ja saavutada veel paremaid tulemusi. Aga see annab mulle väga palju motivatsiooni, kui eestlased häid tulemusi näitavad,» sõnas ta.

Laskmine tuleb suusakiirusele järele

Millal näeb noor laskesuusataja end täiskasvanute koondise uksele koputamas? «Ilmselt mõne aasta pärast võiks seda loota. Mitte varem. Selleks tuleb teha trenni, eelkõige laskmise poolelt.»

Enda tugevuseks peab Liiv eelkõige murdmaaosa, kuid viimasel ajal on ka laskmine järele tulnud. «Sellel aastal on laskmine päris hästi välja tulnud. Kui lasen sprindi peale kaks trahvi, siis see on minu jaoks väga hästi,» selgitas ta.

9. kuni 22. jaanuarini Lausanne'is peetavatel noorte olümpiamängudel on individuaalvõistlusena kavas sprint ja tavadistants. «Kõige parem on häid tulemusi teha tavadistantsil, sest seal on neli tiiru. Kui neis õnnestud, on lihtne eespool olla.»

Tagasi üles