Sten Priinits: olin mustas augus, kuid suutsin tänu abilistele taas ree peale saada

Vehklemisliidu aasta parimate tunnustamine

FOTO: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Vehklemisliidu galal teenis aasta parima meesvehkleja autasu teenitult Sten Priinits, kes on maailma edetabelis 62. kohal. Pärast autasustamist võttis Priinits aasta kokku intervjuus Postimehele. 

«Otseselt millegi üle väga rõõmustada pole, sest medalit ju taskus pole. Õnneks on ette näidata EMi neljas koht, mis seda aastat veidi ilusamaks muudab. Märksõnaks võib öelda seega tagasihoidlik,» võttis Priinits lühidalt aasta kokku.

Parima meesvehkleja autasule seadsid klubid kandidaadiks ainult Sten Priinitsa ja seega polnud tema võidus kahtlust. «Nüüd ei teagi, kas olengi nii hea, et seda autasu võita või on konkurents lihtsalt hõre. Selle jätan teiste otsustada,» rääkis Priinits Postimehele.

«Olin hooaja alguses ikkagi üsna mustas augus ja käisin Venemaal laagrites, aga võistlustel tulemust ei tulnud. Pidin tegema väga palju analüüse enda tegemistest ja seda pahatihti üksinda, sest mul polnud üheski laagris kaasas treenerit,» selgitas Priinits hetki, mis hooajast meelde jäävad. «Kõik need iseenda filmimised ja nõupidamised emaga olid ausalt öeldes väga rasked. Õnneks minu ümber on palju arukaid inimesi, tänu kellele ma suutsin tagasi ree peale saada.»

«Kuni maikuuni oli minu jaoks vaat et võimatu ülesanne isegi MK-etapil põhitabelisse saada. Tundus, et ma ei saagi seda ust lahti murda, kuid õnneks suutsin. Isegi EMil ja MMil näitasin ilusat vehklemist. Mind see tulemus nii palju ei motiveerigi, pigem soovin näidata paremat esitust. Tänavu kõigega rahule ei saa jääda, kuid lõpuks suutsin maailma tugevatele vehklejatele head vastupanu osutada,» jätkas Priinits.

Esimene MK-etapp Šveitsis Priinitsa jaoks sel hooajal ebaõnnestus, kui ta jäi eelringi püsima, kuid ees ootavad veel võistlused, mis määravad olümpiasaatuse. «Jah, esimene MK läks aia taha, kuid eesmärk on jõuda rohkem kui ühel-kahel etapil põhitabelisse. Tõusta viimaks esikaheksasse ja suurendada stabiilsust. Põhirõhk on kindlasti olümpiapileti lunastamisel, see saab olema üliraske ülesanne, kuid ma olen kolm aastat selle nimel vaeva näinud,» selgitas Eesti parim meesvehkleja järgmise hooaja eesmärke.

Olümpiamängudeks teevad kõik sportlased väga suuri ettevalmistusi ning panustatakse suurel hulgal aega ja raha, et võimalikult heasse vormi tõusta just aasta tippsündmuseks. «Enne igat MK-etappi lähen välislaagritesse. Jaanuari esimestel päevadel sõidan Venemaale taaskord, kus teen sealsete sportlastega trenni. Pärast seda sõidan kohe Heidenheimi MKle ja nii käib see virvarr kuni märtsini, kui lõppeb olümpiamängudele kvalifitseerumine. Töötan järgmised kolm kuud väga motiveeritult OMi nimel ja eks siis ole näha, mis tulemus tuleb.»

Tihtipeale on ühe indiviidi hea tulemuse taga väga suured taustajõud, kes aitavad sportlasel oma tegemisi võimalikult lihtsamaks muuta. Enamasti üksinda väga kaugele ei purjeta. «Hetkel soovingi endale raja kõrvale leida inimest, kes minuga päevast päeva töötaks. Paratamatult asuvad sellised treenerid teistes linnades, kuhu peaksin tunde sõitma. Seda olukorras, kus mul on pere ja aeg seab oma piirangud. Tuleb teha õigeid otsuseid,» lõpetas Priinits vestluse Postimehega.

Tagasi üles