:format(webp)/nginx/o/2019/12/24/12833097t1h0002.jpg)
Maicel Uibo on viimastel aastatel üha enam kirgi kütnud ja spordipublikule pakkunud võimsaid etteasteid, kuid kahjuks pole õnnestunud need kõik üheks võistluseks kokku panna. Kümnevõistleja elu pole kerge, sest ühel alal eksimine võib tähtsusetuks muuta kahe päeva töö.
Selleks et mõista, millise teekonna on Uibo läbi käinud, tuleb minna natuke ajas tagasi. Täpsemalt aastasse 2012. Just tollel suvel ületas noormees esimest korda 7500 punkti piiri, kuid veel olulisema sammuna asus ta sportlaseteed jätkama Ameerika Ühendriikides Georgia ülikoolis. Toona vaid 19-aastaselt muutus Uibo elukeskkond märkimisväärselt.
Kohe esimesel kooliaastal tegi Uibo võimsa arenguhüppe. Kiiresti võttis ta enda nimele U23 vanuseklassi seitsmevõistluse rekordi, mis varem kuulus Erki Noolele. Välishooajal suutis Põlvast pärit noormees Petros Kyprianou käe all ületada esimest korda 8000 punkti piiri, kui tema tulemuseks märgiti 8223 punkti. Sellega täitis ta ka Moskva MM-normi ehk ees ootas esimene suurem tiitlivõistlus. «Ameerikas liikus kõik kiiresti edasi. Pärast seda hakkasin tõsiselt mõtlema, et võiksin sportlaseks saada,» kirjeldas ta oma tipputõusu algust.
MM-debüüt oli pigem kogemuste hankimine. Valuuta, mis tulevikus marjaks ära kulub. Oma tasemel läbitud võistluses kogus eestlane 7850 punkti, mis jäi parimatest väga kaugele, aga vähemalt sai korralikult kõik kümme ala tehtud. Nüüd tuli ainult kõik kogetu endasse talletada ja küll siis hakkab ka tulemus paranema.
Kümnevõistleja teadis ise, mille kallal peab edaspidi kõvasti vaeva nägema, et tulemus stabiilselt parem oleks.
Kaks aastat hiljem läks Uibo Pekingi MMile elu parimas vormis ja täis tahtmist. 2015. aasta suvel viis ta isikliku rekordi juba 8356 punkti peale, ees ootas esimene reaalne võimalus medalile heidelda. Kahjuks ei õnnestunud omaenda parimatele tulemustele lähedast hoogu näidata ning tal tuli leppida 8245 punkti ja kümnenda kohaga.
Kümnevõistleja teadis ise, mille kallal peab edaspidi kõvasti vaeva nägema, et tulemus stabiilselt parem oleks. «Kiiruslikkuses tuli edasi minna,» arvas ta.
Karjäär oli üsna kiiresti, kuid loogilist rada üha kõrgemale liikunud, kuid ühtäkki tabasid mured. Esimene suur ebaõnnestumine saabus Rio suveolümpiamängudel. Väga näljaselt võistlustulle asunud Uibol läks kümnevõistluse kolmas ala – kuulitõuge – täielikult aia taha, sealt tuli null punkti, millega oli karjääri esimene olümpia rikutud.
«Kui tähtsaimal võistlusel nulli saad, siis vajud ikka mõttesse. Samas ei jää see minu viimaseks võistluseks. Teen vigade paranduse ja tulen tugevamana tagasi,» ütles mees Rios.
Siiski ei saanud Uibo olümpiamänge täielikuks läbikukkumiseks pidada. Kuna tema toonane kihlatu ja praegune abikaasa Shaunae Miller-Uibo suutis oma meelisalal, 400 meetri jooksus võita olümpiakulla, andis see ka Maicelile motivatsiooni juurde.
2017. aasta läks aga täiesti aia taha. Juba sisehooaega segas reievigastus, mille tõttu tuli katkestada Belgradi sise-EMi seitsmevõistlus. Paremini ei läinud ka suvel, kus reis taas tunda andis, Londoni MMil tuli teisel päeval loobuda.
«Väga keeruline hooaeg oli. Õnneks teadsin, et pole väga vaja põdeda selle üle, tuleb keskenduda järgmiseks hooajaks. Tuli terveks saada ja uuesti proovida,» rääkis kümnevõistleja.
Viimaks kulges üks hooajaeelne treening ka vigastusteta ja tulemus oli 2018. aastal kohe kiire tulema. Esimene võistlus oli Uibole Birminghami sise-MM, sealne seitsmevõistlus pakkus võimsaid emotsioone. Põlvast pärit mees parandas järjepanu isiklikke rekordeid ning heitles karjääri esimese tiitlivõistluse medali eest. Viimase ala,1000 meetri jooksuga täitiski Uibo oma eesmärgi ja teenitult riputati talle kaela pronksmedal. Jäi vaid oodata põnevat suve.
Augusti alguses toimus Berliinis kergejõustiku EM, kuhu Uibo läks kindlate medalimõtetega. Tulemused näitasidki, et eestlane võib medalimängu sekkuda, kuid taas tuli tagasilöök. Äsja hea hoo üles saanud mees vigastas teivashüppes jalga, mis enam võistlust jätkata ei lubanud.
«Jalale toetuda sain, kuid sporti teha polnud enam võimalik. Kümnevõistlus on ettearvamatu ja juhtuda võib kõike,» rääkis Uibo.
Tänavu pani Uibo kõik kaardid MMile Katari pealinnas Dohas. Heast vormist võis aimu saada juba hooaja keskel Götzises, kus ta teenis kõrgetasemelises heitluses kolmanda koha.
Dohasse minnes ei pannud Uibo endale pingeid peale. «Tuli võistlus hästi käima saada ja vaadata, kuhu see viib,» kirjeldas ta.
Avapäev möödus probleemideta ja hea tulemus oli soolas. Viie ala järel hoidis eestlane kõrget kuuendat kohta, kuid pool võistlust oli veel ees. «Parim esimene päev, mida ma tiitlivõistlustel näidanud.»
Teisel päeval kogus Uibo üha enam hoogu üles ning isikliku rekordiga võrreldes tuli aina punktilisa. Kui teivashüppes pidi maailmarekordimees Kevin Mayer katkestama, oli selge, et Uibo võib teenida medali. Sakslast Niklas Kauli ei peatanud enam miski, kuid hõbe ja pronks olid jagamata. Eestlane lasi viimasel alal, 1500 meetri jooksus endast looma välja ja võitis senise karjääri kirkaima medali.
Doha MMi jääb meenutama hõbedane autasu. Uibo tõusis Eesti kõigi aegade kümnevõistluse edetabelis teiseks, tema punktiskoor 8604 jääb alla ainult olümpiavõitjale Erki Noolele (8815). Märkimata ei saa jätta ka Janek Õiglase kuuendat kohta, mis tuli tema hooaja parima, 8297 punktiga.
Uibo kogu hooaeg sai veel võimsama lõpu, sest abikaasa Shaunae võitis 400 meetri jooksus samuti hõbeda ehk koju sõideti peaaegu et parimas võimalikus meeleolus.
/nginx/o/2019/12/24/12833099t1h1b3c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/18/12376713t1h81c9.jpg)