Sotsiaalmeedia toob välja jalgpalliklubide lõbusa külje
/nginx/o/2019/12/28/12837770t1h80d6.png)
Seda, et sotsiaalmeedia on võimas tööriist, ei pea tänapäeval vist enam paljudele tõendama. Uusimate trendidega tuleb kaasas käia ka jalgpalluritel ja vutiklubidel, kusjuures laineid löövad üha julgemate postitustega kontod.
Jalgpallisõbrad teavad, et Mohamed Salahi ja Alisson Beckeri siirdumine AS Romast Liverpooli ridadesse on Inglise meeskonna viinud uutesse kõrgustesse. Hoopis vähemad teavad aga seda, et 2015. aastal liikus vastupidises suunas inimene, kes on Roma klubi kuvandit kõvasti muutnud. Ei, tegu ei ole mängijaga – jutt käib mehest nimega Paul Rogers, kes asus Romas tööle rahvusvahelise digitaalse arengu juhina.
Rogersi juhatusel muudeti Roma internetis ja sotsiaalmeedias varasemast tunduvalt ingliskeelsemaks – itaaliakeelsete kontode ja tekstide kõrval hakati üha suuremat tähelepanu pöörama ingliskeelsele sisule, et jõuda varasemast kümnetes kordades suurema auditooriumini. Kui baas selleks oli loodud, alustati 2017. aastal tõelise sotsiaalmeedia revolutsiooniga – praeguseks on AS Roma ingliskeelne Twitteri konto jalgpalliklubide omadest ehk isegi kõige loomingulisem, kusjuures sellega on alus pandud mitmele trendile.
Esmalt püüti pilke naljakate paroodiavideotega, millega anti teada uutest mängijatest – sellega pilgati parasjagu populaarsemaks muutunud suunda, kus klubid leiutasid üha originaalsemaid viise, kuidas uutest mängumeestest maailmale teada anda. Tasapisi hakati Twitteris ka muul moel üha julgemalt tegutsema. Enda mitte liiga tõsiselt võtmine, vastaste pihta lõbusate torgete tegemine, emotsionaalsus ja ohter meemide kasutamine ei pruugi esmapilgul tunduda kui märksõnad, mis iseloomustaksid jalgpalliklubi ametlikku Twitteri kontot, kuid AS Roma ja tema eeskujul ka mitme teise Euroopa tipptiimi puhul vastab see tõele.
Kuigi kriitikud on täheldanud, et mitme klubi kontot näib haldavat üks ja sama sotsiaalmeediakompanii, mistõttu on naljad kohati sarnased ja vahel ka pisut punnitatud, räägivad jälgijate ja reageerimiste arvud selget keelt – sellised kontod on lihtsalt tunduvalt populaarsemad kui «igavamate» klubide omad.
Kuigi pöörased üleminekuteated ei olnud otseselt Roma algatatud trend, on nad selles vallas teistele klubidele ikkagi teenäitajad. Möödunud suvel alustati näiteks fantastilise projektiga, kus kõrvuti uuest mängijast teatava sõnumiga seisis postituses pilt mõnest parasjagu maailmas kadunud lapsest – kusjuures neli last leiti selle abil ka üles.
Piire ületada ei maksa
Mängijate puhul ei ole sedavõrd „poppide ja noortepäraste“ postituste tegemine küll sedavõrd levinud, kuid humoorikaid kontosid leidub sellegipoolest. Tippmängijatest on ehk kõige isikupärasem Manchester City ja Prantsusmaa koondise äärekaitsja Benjamin Mendy, kelle teravad torked, sarkasm ja lõbusad fotod on teda sotsiaalmeedias pildil hoidnud ka pikkade vigastuspauside ajal. Sarnaselt kasutavad oma sotsiaalmeedias eneseirooniat näiteks Peter Crouch, Michy Batshuayi ja James Milner, nüüdseks karjääri lõpetanud Patrice Évra paistab aga aeg-ajalt silma totaalsete veidrustega, mis paeluvad jälgijaid oma kummalise iseloomu pärast. Eelmisel aastal postitas Évra tänupühade paiku Instagrami näiteks video, kus ta toorest kana millegipärast suudles, lakkus ja seejärel nüpeldas.
Kuigi tippmängijate sotsiaalmeedia kontosid haldavad tihtipeale professionaalsed sotsmeediainimesed, on ka atleetidel endil enamasti võimalus segamatult pilte, videoid ja sõnumeid postitada. See võib aga vabalt kaasa tuua ka jama. Septembris postitas näiteks Manchester City mängumees Bernardo Silva Twitterisse pildi, kus võrdles tiimikaaslase Mendy lapsepõlvefotot Hispaania kompvekibrändi Conguitose maskotiga, milleks on primitiivse pärismaalasena kujutatud väike must mehike. Kuigi Mendy võttis asja naljaga ja väitis, et pilt ei solvanud teda, kustutas Silva pildi peagi oma kontolt ja kirjutas asemele solvunult: «Tänapäeval ei või isegi sõbraga nalja teha…»
Inglismaa jalgpalliliit leidis, et Silva postitus oli rassistlik, ning määras talle ühe matši pikkuse mängukeelu ja 50 000 naela suuruse trahvi, peale selle tuleb portugallasel läbida rassismiteemaline kursus.
Eesti klubid lähenevad teadlikult
Premium liiga kommunikatsioonispetsialisti Rasmus Raidla sõnul on ka Eesti klubide ja meistriliiga oma tegevus sotsiaalmeedias muutunud viimasel ajal märgatavalt läbimõeldumaks. «Klubid mõtlevad aina rohkem turundusele ja seda on ka näha, aga paratamatult ei jätku igal klubil veel võimalusi, et palgata inimene, kes saaks ainult sellega tegeleda,» sõnas Raidla. «Kui tahad olla atraktiivne klubi, siis pead sotsiaalmeedias nähtav olema. Üha rohkem inimesi saabki oma infot sotsmeediast.»
Eesti kõrgliigatiimidel on seks puhuks abis ka UEFA: kogukonnajuhtidega klubid saavad oma sotsiaalmeediakäitumise kohta igakuiselt tagasisidet, kus tuuakse välja, mida võiks teha rohkem, mida vähem. «Inimene, kes seda projekti veab, aitab sama teenusega ka näiteks Torino Juventust,» toob Raidla välja.
Premium liiga klubidest oskab sotsiaalmeedias kogukonda hästi siduda Viljandi Tulevik. Loominguliste ja lõbusate postitustega on aga ehk kõige enam silma paistnud Tallinna Kalev, Tartu Tammeka ja FC Flora. Kalevi klubi on Facebookis jälgijaid naerutanud tabavate videotega, kus mõnele teada-tuntud klipile on peale kleebitud oma klubi mängijate näod, Tammeka on katsetanud ka meemidega. Florat võib tunnustada hea visuaali ja sisuka materjali eest, seda vahel ka lihtsate võtetega: näiteks hiljuti postitati Facebooki isadepäeva puhul galerii, mis koosnes esindusmeeskonna mängijate lapsepõlvepiltidest, kus nad olid koos oma isaga.
Kuigi Eestis on praegu peamine suhtluskanal Facebook, on viimasel ajal selle kõrvale jõuliselt tõusnud ka nooremate inimeste seas populaarne Instagram. Twitter, mis on mujal maailmas jalgpalliklubide puhul vaat et kanal number üks, on Eestis seni olnud pigem nišiväljund. Nii Premium liiga ametlik Twitteri konto kui ka näiteks Tallinna Kalevi oma muudetigi seepärast hiljuti ingliskeelseks, et jõuda hoopis välismaalastest huvilisteni.