Eesti võrkpall astus tänasel sajanda sünnipäeva gaalal tähendusrikkalt uude ajastusse: esimest korda asuvad korraga meeste ja naiste koondist juhendama välismaalased. Tugevama soo esinduse ohjad võtab üle prantslane Cedric Enard, õrnem sugu usaldatakse itaallase Lorenzo Micelli hoolde. Mõlemaga sõlmiti leping 2+2 aastaks.
Kui meeste puhul mõjub piiritaguse spetsialisti palkamine pärast Gheorghe Cretu aastaid igati loogilise käiguna, siis naistega on lugu erinev. Seda enam, et tänavu esimest korda EM-finaalturniirile pääsenud koondise etteotsa suudeti värvata kahekordne Meistrite liiga võitja ja muude tiitlitega pärjatud Micelli.
«Arvestades, et meie naiskond ei kuulu veel Euroopa tippu, tundub sellise mehe Eestisse toomine muinasjutu ja väikese imena,» tunnistas siinse alaliidu president Hanno Pevkur. «Micelli on juhendanud absoluutseid tippklubisid ja võitnud tiitleid, samuti tegutsenud Itaalia koondise juures. Tema tulek pöörab Eesti naiste võrkpallis uue lehekülje.»
49-aastase bioloogi haridusega itaallase säravaimad hetked möödusid Bergamo naiskonna eesotsas, kellega tõusti aastatel 2009 ja 2010 Euroopa esiklubiks. Seejärel Türgis ja Poolas töötanud Micelli siirdus mullu Prantsusmaale Le Cannet’ etteotsa.
«Konkreetselt sõnastatav eesmärk on Eesti Euroopa 16 parema naiskonna sekka viimine. Aga sama tähtsaks pean süsteemi loomist, mis toimiks ka pärast minu lahkumist – viie, kümne ja enamate aastate pärast,» rääkis Micelli innukalt. «Mida täpselt selleks vajan ja milliseid samme peame astuma, selgub täpsemalt töö käigus. Aga kindlasti tuleb mõelda koondiseringi laiendamisele ja nooremate mängijate kaasamisele.»
Eesti «varastas» Prantsusmaa abitreeneri
Enard jõudis Eestisse oluliselt keerukamal moel kui Micelli. Nimelt läks senine Prantsusmaa koondise abitreener kaasmaalastega raksu.
«Kui ütlesin kodumaal, et tahan minna eestlastega läbi rääkima ja see ei sega mul olümpia valikturniiril (toimub jaanuari alguses Berliinis – toim) Prantsusmaa koondise juures töö jätkamist, siis peatreenerile ja alaliidule see ei sobinud,» selgitas Enard tausta. «Pidin tegema valiku. Ühtpidi oli see raske – mõistagi unistasin kodumaa esindusega olümpiale pääsemisest. Aga samas ei olnud kah: soovisin väga end mõne koondise peatreenerina proovile panna. Olen veendunud, et talitasin õigesti ja tunnen, et sidusin end suurepärase projektiga.»
Pevkur lisas seepeale kõrvalt muigelsui: «Mina ei võta prantslaste valikuid mingil moel hinnata. Aga ei saa öelda, et nende otsus meile halb olnuks.» Ta märkis, et nii Enard kui Micelli olid Eesti alaliidu esimesed valikud.
43-aastane Enard mängis omal ajal Prantsusmaa liigas Jaanus Nõmmsalu ja Raimo Pajusalu vastu, samas Toulouse’i klubist on mitmed eestlased tuttavad talle ka kui treenerile. Tunamullu tüüris Enard juba Toursi Prantsusmaa meistriks, mullu suutis Saksamaal sama Berliini Recycling Volley’ga, kellega madistab tänavu Meistrite liigas samas alagrupis Kemerovo Kuzbassi ja Cretuga.
«Muidugi tean oma Prantsusmaa ajast näiteks Kert Toobalit, Ardo Kreeki ja Timo Tammemaad. Olen teadlik ka teistest põhimängijatest ja mul on lihtne näiteks öelda, et näen Robert Tähte jätkuvalt liidrirollis. Aga pean äärmiselt tähtsaks isiklikku kontakti ja tunnetust, kas sünnib side või mitte. Soovin kohtuda ja rääkida kõigi mängijatega, tajuda igaühe mõtteid ja motivatsiooni. Sealt astume juba järgmised sammud,» rõhutas Enard.
Mõlemale treenerile meeldib noori usaldada
Enard mainis ise, et kandidaatide ringi mahub ka EM-finaalturniiri koosseisust välja jäänud Oliver Venno. Täpsustava küsimuse peale lisas värske peatreener: «Kindlasti on Venno valikus. Alustan puhtalt lehelt, musta nimekirjata. Kõigil on võrdne võimalus.»
«Kindlasti on Oliver Venno valikus. Alustan puhtalt lehelt, musta nimekirjata. Kõigil on võrdne võimalus.»
Cedric Enard
Enard sõnas, et esimese sihina tähtsustab suvist Euroopa Kuldliiga ja seejärel järgmise aasta EM-finaalturniiri, kus Eesti teatavasti üks võõrustajatest. «Meie eesmärk peab olema Kuldliigast Challenger-turniirile ja võimalusel sealt Rahvuste liigasse pääsemine,» sõnas Enard. «EMil tahame kindlasti alagrupist edasi saada ja kõigile tugevatele koondistele tõsiselt vastu hakata.»
Sarnaselt ametivend Micellile kavatseb Enard koondiseringi laiemaks venitada. «40-aastasest Toobalist pole mõtet rääkida, aga üldiselt pean meeskonda üsna nooreks. Tulemus ja areng peavad käima käsikäes, aga mulle meeldib noortega tegelda.»
Ajalooline käik toob ajaloolise kulu
Eesti võrkpalliliidu president Hanno Pevkur tunnistas, et kahe välistreeneri palgaraha hammustab eelarvest senisest suurema ampsu. Täpsustava küsimuse peale, kas duo Enard + Micelli kulu on oluliselt kopsakam kui Cretu + Ojametsa oma, vastas Pevkur: «Õnneks saime abi rahvusvahelise alaliidu vastavast fondist. Sealt toetati meie taotlust 36 000 Šveitsi frankiga (see on umbes 33 000 eurot - toim).»
Et mõlemad uued pealikud teenivad igapäevase leiva klubitööst, pidas Pevkur vajalikuks – ja seda mitte rahalistel põhjustel. «Nagu soovime, et mängijad saaks pidevat praktikat, on ka treeneritel vaja käsi soojas hoida. Pealegi ei oleks meil sellise kaliibriga treeneritele aastaringset tööd reaalselt lihtsalt pakkuda,» sõnas Pevkur.
Enard lisas, et kui Berliini klubihooaeg venib maksimaalselt pikaks, alustab Eesti koondis ettevalmistust abitreeneri juhendamisel. Kes selle ja muud taustatiimi kohad täidavad, alles selgub.
CEDRIC ENARD
43-aastane prantslane
Treenerikarjäär Toulouse’i peatreener (2004-2017), Toursi peatreener (2017-18), Berliini Recycling Volley peatreener (2018-…), Prantsusmaa koondise abitreener (2017-2019).
Saavutused Toursiga Prantsusmaa meister (2017) ja Berliiniga Saksamaa meister (2018)
LORENZO MICELLI
49-aastane itaallane
Treenerikarjäär Fano (1994-95), Urbino (1997-2000), Corridonia (2000-03), Falconara (2003-05), Santeramo (2005-06), Padova (2007), Bergamo (2007-10), Itaalia universiaadikoondis (2009), Eczacibasi (2010-14), Sopoti Atom Trefl (2014-16), River (2016), Rzeszow (2017-19), Le Cannet (2019-…), alates 2002. aastast Itaalia koondise tehnilise personali liige.
Saavutused Bergamoga Meistrite liiga kahekordne võitja (2009 ja 2010) ja Itaalia karikavõitja (2008), Eczazibasiga Türgi meister (2012) ja karikavõitja (2011 ja 2012), Rzeszowiga Poola karikavõitja (2015), Itaalia koondisega universiaadi võitja (2009).
