Ülevaade ⟩ Avaldati eelmise aasta «juhtivad» dopinguriigid ja -alad

Venemaa sportlased ei saa riikliku dopinguskeemi tõttu olümpial oma lipu all võistelda, kuid mullu patustasid enim hoopis ameeriklased. Foto: David J. Phillip/AP

Puhta jalgrattaspordi eest võitlev organisatsioon MPCC avaldas äsja raporti, milles selgub, et rattaspordist rohkem dopingujuhtumeid tuli mullu päevavalgele ainult Ameerika jalgpallis, pesapallis, tõstmises ja kergejõustikus. Riigiti oli esirinnas USA. 

Kõige rohkem jäid mullu keelatud ainetega vahele kergejõustiklased, seda 81 puhul. Kui lisada juurde veel dopinguametnikega seotud korruptsioonijuhud, kasvaks see arv veelgi suuremaks 91 peale.

Tõstmises oli mullu 78 dopingujuhtumit, pesapallis 61, Ameerika jalgpallis 42 ja jalgrattaspordis 32. Kahekohaline arv patustajaid oli veel ratsaspordis (29), jalgpallis (11 + 13 korruptsioonijuhtumit), MMA-s (19), tennises (17), jõutõstmises (15), ragbis (14), murdmaasuusatamises (13), ujumises (11) ja triatlonis (11).

Suusatamise dopingupatustajate hulka kuuluvad ka mullu Austrias Seefeldis toimunud Põhja-suusaalade MMil veredopinguga vahele jäänud eestlased Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu, austerlased Max Hauke ja Dominik Baldauf ja kasahh Aleksei Poltoranin. Lisaks veel hiljem kodumaal sama patu üles tunnistanud Algo Kärp. 

2019. aasta dopingujuhtumid Foto: MPCC

Riikide arvestuses oli neljandat aastat järjest suurim patustaja USA (106 + 2 korruptsioonijuhtumit), kellele järgnesid Venemaa (65 + 9), Dominikaani Vabariik (24), Itaalia (20) ja Keenia (18 + 3). Eesti figugeerib 4 juhtumiga riikide tabelis 27. kohal. 

Suure tõenäosusega arvestavad MPCC raporti koostajad tabelis lisaks kolmele suusajatale juurde ainult Mati Alaveri juhtumit, mis on oma lõpplahendi leidnud. Andrus Veerpalu osas pole lõpliku otsust veel langetatud.