Rattaproff Tanel Kangert selgitas, miks ta Eestist ära kolis

Rein Taaramäe, Tanel Kangert "Mäed, mida polnud" filmi esilinastus Pärnu Apollo kinos Foto: Mailiis Ollino

Viimastel aastatel Eesti parimaks maanteeratturiks kerkinud Tanel Kangert on kodumaa tolmu jalge alt pühkinud ning siirdunud elama Hispaaniasse Gironasse. 

Kangerti sõnul on ta Kataloonia linnas käinud viimase kaheksa aasta jooksul korduvalt, kuid lõplikult asus ta Hispaaniasse elama alles möödunud suvel.

«Ma ei ole siin kunagi tegelikult elanud. Olen alati tulnud ja läinud ega ole siin peatunud kauem kui kaks nädalat. Eelmisel suvel otsustasime perega, et tuleme siia terveks kooliaastaks. Seni on see olnud hea käik,» rääkis eestlane Baltic Chain Cyclingule.

Maanteeratturi hinnangul on 100 000 elanikuga Gironas sportlasele kõik olemas.

«Ma ei tea, miks teised siia tulevad, aga minu jaoks on siin ideaalne kliima ja laiad teed. Lisaks on see hea koht transpordiühenduste mõttes.»

Kangerti sõnul sai Hispaaniasse kolimisel üheks kaalukeeleks Eesti kllima.

«Talviste treeningute kvaliteedi tõstmine oli üks peamised põhjuseid, miks ma siia kolisin. Ilm Hispaanias ei sea mulle piiranguid. Ma ei pea piirduma ainult kolmetunniste treeningutega nagu Eestis, kus tee lihtsalt jäässe läheb,» selgitas varem kodumaal resideerunud rattaproff.

Pikemaks ajaks ta siiski Gironasse ei plaani jääda. «Ei-ei-ei. See oleneb sellest kaua mu karjäär kestab. Aga arvan, et olen siin maksimaalselt paar aastat. Tahan avastada ka muid maailma paiku.»

Kangert iseloomustab Kataloonia linna ühe sõnaga. «Elukvaliteet. See algab siinsetest inimestest ja sellest, mida nad väärtustavad. Näiteks meie laps läks kooli ja see oli imeline kogemus. Ka toit on siin hea ja vastuvõetava hinnaga. See on küll üks Hispaania kallimaid linnu, aga elamiskulud on ikkagi odavamad kui Lõuna-Prantsusmaal.»

Kuna profiratturina veedab Kangert suure osa päevast rattasadulas, on talle oluline ka kohalik liikluskultuur. 

«Siin on vähe liiklust ja juhid käituvad hästi. Nad on harjunud ratturitega arvestama. 90% treeningutest teen ma üksi või ühe kaaslasega. Ma pole kunagi nautinud grupisõite, sest selleks peab olema hea punt. Ma ei taha kõlada ülbelt, aga mina teen ikkagi treeningutel tööd ega taha oodata harrastajate järgi, kes lihtsalt sõitu naudivad,» selgitas eestlane.

EF Education Firsti meeskonnas sõitva ratturi sõnul ei harrasta ta teisi spordialasid, sest on 33-aastane ega vaja baasvastupidavuse arendamist. «Üritan keskenduda ainult rattasõidule ja teha natuke süvalihaste harjutusi.»

Varem kaheksa aastat Astana klubis sõitnud rattur tõi välja, et kuigi inglise keelega saab Gironas igal pool hakkama, on ta ära õppinud ka hispaaniakeelsed väljendid, et näidata austust kohalike vastu.

Mis on tema edasised plaanid profiratturina?

«Arvan, et mul on jäänud veel mõned head aastad. Palju sõltub tervisest ja võimalustest, mis avanevad.» 32-aastase Kangerti sõnul plaanib ta veel sõita üks, kaks või kolm aastat, aga kindlasti ei näe ta ennast rattasadulas 37-aastasena.

Rattaprofil on pärast tippsportlase karjääri hoopis muud plaanid ja töö selles suunas juba käivat.

Kangerti sõnul algab tal lepingu viimane aasta ning ta soovib olla heas hoos juba hooaja alguses, et tõestada oma väärtust varakult. Eesti maanteeratturi hooaja üks suurimaid eesmärke on olümpiamängud, eriti eraldistardist sõit. 

«Mu hooaeg on jagatud kahte osasse. Esimene pool lõppeb Romandia tuuriga. Siis võtan puhkuse ja valmistun Prantsusmaa velotuuriks ja olümpiamängudeks.»

Lõpetuseks peatuti intervjuus ka Eesti rattaspordi tulevikul.

«See on olnud mu jaoks üllatus, et nii paljud eestlased on pääsenud Word Touri võistlustele.» Kangerti sõnul näitab see, et Eestis tehakse noortega head tööd ning Jaan Kirsipuu ja Rene Mandri vaev on hakanud vilja kandma.