Johaugi ülevõimu valguses: kas naiste suusatamises tuleks radu lihtsamaks teha?

Therese Johaug on tänavu saanud korduvalt finišeerida uhkes üksinduses. Foto: imago images/Beautiful Sports/Scanpix

Nädal tagasi avas Norra naiste suusakoondise peatreener Ole Morten Iversen omamoodi Pandora laeka, kui pakkus välja, et naiste MK-etapid tuleks teha lihtsamaks. 

Iverseni arvates on praegused rajad enamike naiste jaoks liiga rasked, mistõttu puudub suusamaailma tipus õige konkurents. Norralase väljaütlemisest hakkasid kinni ka meie põhjanaabrite Iltalehti ajakirjanikud, kes oma sportlastelt arvamusi küsisid. 

«Kindlasti ei peaks rajad lihtsamaks muutuma,» oli Riitta-Liisa Roponeni arvamus, kes leidis kaasmaalannade hulgast ka palju toetust. «Praegused rajad pole liiga rasked,» duubeldas teda Anita Korva. 

«Jah, vahed muutuksid siis väiksemaks ning kergematel radadel näeks erinevaid võitjaid, kuid suusatamine on lõppude lõpuks vastupidavusala,» leidis Anne Kyllönen. 

Iverseni väljaütlemise taga võib peituda asjaolu, et isegi norralased on väsinud Therese Johaugi ülevõimust. Tõepooles, tänavu pole lihtne leida distantsisõitu, kus kümnekordne maailmameister ei astunud pjedestaali kõrgeimale astmele.

See on juhtunud ainult Tour de Ski raames, kui Johaug jäi Toblachi 10 km vabatehnikastiilis toimunud jälitussõidus esmalt teiseks (+0,4 sekundiga) ning kaks päeva hiljem Val di Fiemmes, kui norrallanna finišeeris neljandana (+6,4). 

Üldiselt on norralanna edu olnud mäekõrgune. Samas, viimati, Oberstdorfi 15 km suusavahetusega sõidus edestas ta lähimat rivaali kõigest 15,5 sekundiga. Sellele rõhu ka Krista Pärmäkoski: «Seal polnud Therese üldse kaugel. Aga vahet pole milline see rada on, endast tuleb ikkagi parim anda. Ja ta on näidanud, et suudab sõita hästi ka kergetel trassidel.»

Lisaks tõsteti taas päevakorrale küsimus: kas naised ikka peavad sõitma lühemaid distantse kui mehed. Kui meeste maraton on 50 km, siis naistel kõigest 30 km. Samamoodi on talitatud ka lühemate distantsidega: meeste 30 km = naiste 15 km ja meeste 15 km = naiste 10 km. 

«See on igavikuline küsimus,» leiab Pärmäkoski. «Naiste suusatamises on tasemevahed lihtsalt suuremad kui meestel. Televisiooni seisukohast poleks see kindlasti hea, sest kui muudaksime distantsid pikemaks oleks suusatajate vahed veelgi suuuremad.»

Kyllönen seevastu arvab teisiti: «Tänapäeva ühiskonnas, kus me püüdleme üha enam võrdsuse poole, oleks see hea muudatus. Mina oleksin valmis 50 km suusatama.» 

Rahvusvaheline Suusaliit on igatahes lubanud naiste distantsid ja radade raskused hooaja lõpus vaatluse alla võtta. Lisaks tuleb neil pead murda meeste trasside üle, kuna paljude meessuusatajate arvates oli Oberstdorfi sprindirada, kus toimub ka tuleva aasta MM, liiga ränk.