Iluvärava saladus: tuleb peale lüüa!

Madis Kalvet
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konstantin Vassiljev (paremal) eelmisel aastal võidetud Hõbepalli auhinnaga.
Konstantin Vassiljev (paremal) eelmisel aastal võidetud Hõbepalli auhinnaga. Foto: Liis Treimann

2011. aasta lõpus mitu auhinda võitnud Eesti jalgpallikoondise keskväljamootor Konstantin Vassiljev jätkas uuel aastal samas taktis ning noppis järjekordse autasu.



2011. aasta Eesti parimaks jalgpalluriks valitud, aasta kodaniku tiitliga pärjatud ja aasta parima võistkonna tiitli võitnud jalgpallimeeskonna liige Vassiljev võis eile rõõmustada Hõbepalli (auhind ilusaima koondisevärava eest aasta jooksul – toim) võitmise puhul.

Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi välja antava auhinna tõi Vassiljevile imeline ristnurka lennanud kauglöök Põhja-Iirimaal, mis tõi eestlastele mäletatavasti 2:1 võidu ja viis koondise hiljem play-off’i.

«Palli lennutrajektoorist sain aru, kuhu ta maandub. Ega ma päris sinna ei sihtinud, sihtisin väravat,» muigas poolkaitsja, kes tõdes, et selles olukorras jäi tal tähelepanuta vahepeal joonekohtuniku poolt suluseisu märgiks kerkinud lipp.

Vassiljevi tabamuse võit oli küllaltki kindel, kuna 13 valijast asetas ta esikohale koguni 11. Ülejäänud kaks häält läksid Ats Purje väravale, mis tõi Eestile 2:1 võidu Ljubljanas Sloveenia üle. Purje saigi kokkuvõttes teise koha, kolmandaks platseerus Martin Vungi täpne kauglöök kodus Põhja-Iirimaa vastu. «Kindlasti oli see kõige tähtsam ja ka kõige ilusam värav,» toetas koondislane Andrei Stepanov ajakirjanike valikut.

Vassiljev on nüüd Martin Reimi (1995) ja Andres Operi (2005) kõrval kolmas mees, kes võitnud samal aastal nii Hõbepalli kui ka valitud aasta parimaks jalgpalluriks.

See suurepärane värav võinuks ka löömata jääda, kuna mäletatavasti segas poolkaitsjat matši eel vigastus ning tema osalemine ei olnud üldsegi kindel.

«Rääkisime treeneriga väga kaua, kuidas mind kasutada. Otsustasime, et istun pingil kuni kolmanda vahetuseni ja siis võib-olla paneb ta mind mängu. Treener võttis otsuse enda peale ja saatis mind väljakule,» meenutas Vassiljev. «Tulin küll pingelises seisus mängu, kuid oli lihtne toimuvasse sisse elada, kuna mehed mängisid juba enne mind hästi.»

Vassiljevi jaoks oli see teine kord Hõbepalliga pärjatud saada. Nii nagu praegu tõi talle ka kaks aastat tagasi esikoha kauglöök – Armeenia väravasse saadetud pall oli mäletatavasti tema esimeseks tabamuseks sinisärkide ridades. Mis on siiski poolkaitsja edu saladus?

«Teen trennis umbes sada sellist pealelööki nädalas. Laagriperioodil on rohkem aega lüüa. Kui hooaeg juba käib, siis pole mõtet nii palju tampida,» avaldas Vassiljev. «Nii kaugelt peale lüües on esmane eesmärk pall lihtsalt väravaraamidesse saada. Sellised väravad juhtuvad automaatselt, kuid kindlasti aitab harjutamine kaasa.»

Kui hinnata puhtalt tabamuse ilu, mitte tähtsust, siis meenutamist väärt sooritusi on ette tulnud ka klubisärgis. «Ükskord lõin Sloveenias värava poolelt väljakult,» meenutas Vassiljev.

Sloveenidega seoses on lõppeval aastal Eesti jalgpallifännidel üldse head mälestused. Esmalt naasti sealt EM-valikmängus 2:1 võiduga ning hiljem aitas Sloveenia 1:0 ülekaal Serbia üle Eesti play-off’i. Mäletatavasti tõi sloveenidele võidu Dare Vršiči ülikauge karistuslöök, mis maandus vastaste lati alla. Kas Vassiljev annaks Hõbepalli selle tabamuse eest hoopis Vršičile?

«Võtaks ikka endale. Arvan, et tema värav oli pigem juhuslik,» muigas Vassiljev. «Tean teda küll, oleme natuke koos mänginud. Ta oskab hästi lüüa, kuid see värav oli rohkem juhus, kindlasti ei plaaninud ta niimoodi.»
Kui koondise ridades oli 2011. aasta Vassiljevile suurepärane, siis koduklubi Permi Amkaris pole ta seni suutnud ennast põhitegijate sekka murda. Venemaa meistrivõistlustel pidas Amkar viimase kohtumise 27. novembril ning seejärel on Eesti koondislasel olnud puhkus.

«Üks nädal on veel ees, kuid sain ennast vahepeal korralikult välja lülitada. Praegu harjutan neli korda nädalas – vahepeal mängin koos veteranidega, kuid jooksutrennid teen ikka ise,» rääkis Vassiljev. «Olen enda jaoks natuke uues olukorras, kuna varemalt olen ma klubiga ettevalmistust alustades teadnud enda kohta ja positsiooni klubis. Nüüd tuleb ennast murda põhikoosseisu – kõik algab nullist, loodan, et tuleb huvitav ettevalmistus.»

JALGPALL
Hõbepall 2011

1. Konstantin Vassiljev (Põhja-Iirimaale võõrsil 2:1) 63 punkti (11 esikohta)
2. Ats Purje (Sloveeniale võõrsil 2:1) 51 (2 esikohta)
3. Martin Vunk (Põhja-Iirimaale kodus 1:0) 34
4. Kaimar Saag (Põhja-Iirimaale kodus 4:1) 15
5. Konstantin Vassiljev (Serbiale kodus 1:1) 14
6. Konstantin Vassiljev (Iirimaale võõrsil 1:1) 6
7. Konstantin Vassiljev (Uruguaile kodus 1:0) 5
8. Tarmo Kink (Põhja-Iirimaale kodus 2:0) 5
9. Sergei Zenjov (Põhja-Iirimaale kodus 3:1) 2
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles