Õnnelike juhuste läbi teismeliste laste iidoliks
9. veebruar 2020, 11:05
/nginx/o/2020/02/09/12930630t1h2dd6.png)
Tänavune Simple Session tõi Saku suurhalli hulganisti oma ala tipptegijaid, kuid isegi kõige vingemad BMX- ja rulamehed ei naudi nii suurt tähelepanu kui neljakordne kendama maailmameister Bonz Atron.
Traditsioonilise Jaapani mänguasja juurde tõi Atroni juhus. «Ma ei teadnud sirgudes, et selline asi üldse eksisteerib. Rääkimata sellest, et oleks mingi kogukond,» sõnab ta.
25-aastane ameeriklane avastas puuvidina sõbra peol ja edasine on, nagu öeldakse, ajalugu. «Olin teel tema poole ja enne, kui jõudsin uksest sisse astuda, märkasin läbi akna, et ta mängib kendama'ga. Tahtsin kohe teada saada, mis see on. Lõpuks mängisin sellega terve öö ja kohe järgmisel hommikul ostsin endale juba isikliku kendama. Ja pärast seda olen sellega mänginud iga päev,» sõnab ta naerulsui.
Enne seda veetis ta päevad rulaga sõites ja footbag'i mängides, kuid pärast kendama'ga tutvumist – «see on nagu footbag kätele» –, sattus ta sellest kohe sõltuvusse.
Kui praegu treenib (loe: mängib, sest tema jaoks on see puhas fun) ta keskeltläbi tund aega päevas, siis algusaastatel üritas ta auguga puupalli teraviku otsa saada üheksa-kümme tundi päevas. «Tegin isegi tundidest poppi, et kendama'ga mängida,» lausub ta naerdes.
Kui kohtumine kendama'ga oli võrdlemisi juhuslik, siis samamoodi oli Atronil palju õnne, et ta sellel alal läbi lõi ja omamoodi ala esindusnäoks sai. «Üks mu semu töötas Denveris ühes kendama-firmas ja nad tegid online’is üleskutse, et inimesed saadaksid neile trikivideosid, mille põhjal valivad nad välja ühe õnneliku, keda saata tolle aja suurimale võistlusele – Battle of the Seattle. Mu semu siis surus seda videot seal veidi läbi, rõhutades, et žürii lihtsalt peab minu oskusi nägema. Ja lõpuks valitigi mind välja,» selgitab Atron, kellel on Instagramis 31 000 jälgijat.
Praeguseks on kendama'st saanud tema tuluallikas, mis igapäevase leiva lauale toob. Atronil on sponsorlepingud suurte firmadega ning mõistagi tehakse ka neljakordse maailmameistri näopildiga kendama'sid.
Eestis on traditsiooniline mänguasi praegu eriti populaarne põhikoolilaste seas. Suurhallis ei saanud Atron astuda sammugi, ilma et mõni noor temalt autogrammi või selfie't paluks. USAs ta säärast kuulsust ei naudi, kuid eri maailma paikades on ta superstaari rolliga saanud harjutada.
«Mõni aasta tagasi oli Rumeenias samasugune buum. Mõistagi on see Jaapanis ääretult populaarne. 2013. aastal muutus see Hawaiil väga trendikaks. Eks see niimoodi lainetega käibki. Et ühel hetkel on kõigil kendama, siis aastaga see trend vaibub ja lõpuks jääb meile järele 30 kendama-entusiasti,» sõnab Atron.
Kendama suurimaks plussiks peab ta fakti, et sellega saab mängida ükskõik kes, ükskõik kus. Atron on isegi oma emale ühe triki selgeks õpetanud: tavaline spike tuli välja kümnendal katsel.
Kui uurida, kas ta on kunagi midagi ka kendama'ga katki teinud, vajub Atron mõttesse ja kostab: «Kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis... vist ei olegi. Teist inimest olen ka vaid korra tabanud: oma tüdruksõpra.»
Aga üks mu semu suutis kendama'ga vanemate televiisori puruks virutada. See oli päris paha. Ta üritas teha downspike’i ja ebaõnnestus, mistõttu lendas kera ekraani. Ja kui ta TV tööle pani, siis jooksis keskelt must triip läbi.»