«Soome ei saa enam kunagi suusahüpete suurriigiks.»
Viimati võitis soomlane MK-etapi üle 2200 päeva tagasi!

Kaks aastat tagasi peetud Pyeongchangi taliolümpial kandis Soome lippu suusahüppelegend Janne Ahonen.

FOTO: ERIC GAILLARD/REUTERS

Ala kohta, kus Soomel on olnud Matti Nykänen, Toni Nieminen, Janne Ahonen, Ari-Pekka Nikkola ja palju teisi suuri nimesid, võidetud nii individuaalselt kui ka võistkondlikult kulda ja karda, kõlab pealkirjas välja toodud lause rohkem kui kummaliselt. Paraku just niisugused meeleolud meie põhjanaabrite seas valitsevad.

Viimati võitis Soome suusahüppaja MK-etapi 2231 päeva (!) tagasi. Seda suutis üllatusmees Anssi Koivuranta 2014 Innsbruckis õnne kaasabil. Veel kolm aastat enne seda olid Ville Larinto ja Matti Hautamäki toonud koduses Kuopios viimase kaksikvõidu.

Käesoleval hooajal on soomlaste parim olnud Antti Aalto 21. koht MK-etapil. Paremini pole lood läinud võistkonnavõistlustel - Klingenthalis jäädi viimaseks, Zakopanes ei pandud tiimi üldse välja.

Mis on juhtunud? küsis Norra ajaleht VG. «Suusahüpped võib unustada, Soome ei saa sel alal enam kunagi suurriigiks,» ütles ajalehe Ilta-Sanomat ajakirjanik Pekka Holopainen.

Kui keegi suusahüpetest midagi teab, siis tema. Ta on näiteks kirjutanud raamatu Ahonenist. Holopainen rõhutab, et Soome on alles jäänud kõigest 35 tõsiselt suusahüppeid harrastavat meest. Noortetöö ei tööta. Lisaks kõigele ei leia kohalikud omavalitsused suusahüppemägede avatuks hoidmiseks vahendeid.

«Põhjus, miks Soome suusaliit pole lõplikult alla andnud, seisneb selles, et korraldatakse kaks MK-nädalavahetust, kus on kavas murdmaasuusatamine, kahevõistlus ja hüpped. Kui suusahüpetes alla antaks, kukuks need üritused, mis toovad alaliidule suurima sissetuleku, lihtsalt kokku,» rääkis Holopainen norralastele.

Tagasi üles