Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)
/nginx/o/2020/01/02/12846167t1hc877.jpg)
Hispaanias algas neljapäeval maastikuratturite mitmepäevasõit Mediterranean Epic (UCI S1), mille avaetapil pälvis kolmanda koha Eesti valitsev meister Janika Lõiv. Maaris Meier alustas profidebüüti Miranda Factory Teami eest 16. kohaga.
63-kilomeetrisel ja 1350 tõusumeetriga avaetapi võitis šveitslanna Ramona Forchini ajaga 2.59,52, teise koha sai kanadalanna Emily Batty (3.05,09) ja kolmandaks sprintis end vägeva lõpuspurdiga Lõiv (3.08,45), jättes neljandaks sakslanna Elisabeth Brandau.
Teistest eestlannadest olid stardis veel Eesti valitsev maastikumaratoni meister Greete Steinburg ja ärskelt profilepingule allakirjutanud Maaris Meier, kes said vastavalt 12. ja 16. koha. Steinburgi finišiaeg oli 3.17,22 ja Meieril 3.24,31.
«Võistlus algas naistele omapäraselt natuke uimaselt. Ma lähtusin oma plaanist hoida lihtsalt tugevat tempot,» rääkis Lõiv peale võistlust. «Peagi avastasin end ca 10. koha pealt. Sõidu teises pooles nägin enda ees vahega Githa Michielsi ja Malene Degni. Üritasin neid püüda ja tõusudel jõudsingi järele, kuid laskumistel jäin neist uuesti maha. Nii ma pendeldasin pikalt kuni ühel hetkel kadus neil justkui jõud. 12 kilomeetrit enne finišit hakkasid mulle järjest seljad vastu tulema. Viimasel viiel kilomeetril oli mulle mittesobiv kiire kruusa-asfaltilõik ning olin oma peas juba leppinud, et mind saadakse kätte. Suutsin siiski tempot hoida ja sain viimasel kahel kilomeetril veel Brandaugi kätte. Lõpuspurdiga sain temast täna jagu,» võttis Lõiv eduka võistluse kokku.
Reedel sõidetaval teisel etapil ootab maastikurattureid ees 55 kilomeetrit, mille jooksul läbitakse 1580 tõusumeetrit. Mitmepäevasõit lõpeb pühapäeval. Võistlus on Eesti naismaastikuratturitele eriti oluline, kuna maikuu lõpuni kestab veel olümpiakvalifikatsioon. Suur lootus püsib näha Tokyos võistlemas 16-aastase vaheaja järel vähemalt ühte Eesti maastikuratturit.