Kalev/Cramo president uuest stipendiumiseadusest: tuleb seedida, et kus ja kellega saame tulevikus mängida

BC Kalev/Cramo president Toomas Linamäe (keskel) tähistab klubi 11. Eesti meistritiitlit.

FOTO: Tairo Lutter

BC Kalev/Cramo president Toomas Linamäe tunnistas, et värskelt vastu võetud stipendiumiseadus võistkonna tegevust ilmselt ei lõpeta, ent sarnasel tasemel jätkamine näib võimatu. 

Uus seadus näeb ette, et sportlasele võib ühes kuus tasuda maksuvaba toetust kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses (ehk tänase seisuga kuni 1080 eurot). Kalevis nõnda madala palgaga mängijaid aga praktiliselt polegi.

«Tuleb seedida ja asjad üle vaadata, kas üldse on võimalik tulevikus välisliigasi mängida. 12 meest ei suuda me sellisel kujul maksudega ülal pidada. Suhteliselt võimatu on  nii palju raha juurde leida,» sõnas Linamäe Postimehele. 

Klubijuhi sõnutsi toimetab Kalev võrreldes mullusega niigi väiksema eelarvega (hinnanguliselt veidi üle miljoni euro). Et kasvõi sarnasel tasemel mängijaid palgata, tuleks uue seaduse rakendumise järel büdžetti mitmekordistada. 

«Ega sellepärast ei pea kohe pille kotti panema. Tark ei torma. Arutame, vaatame. Aga pole mõtet salata: emotsioon on muidugi väga negatiivne. Sporti on raske ülal pidada. Oma taskust riigile makse tasuda... Minu eesmärk pole Eesti sporti niimoodi edasi viia,» nentis Linamäe nördinult. 

Uus seadus rakendub 1. märtsist, kuid tänavust Kalevi hooaega see ei mõjuta. «Selle hooaja mängime ilusti lõpuni, nii hästi, kui saame. Siis hakkame arutama, mis järgmisest aastast saab, kus ja kellega mängime. Natuke mõtlemisainet jagub,» lisas Linamäe.

«Tuhande euro eest ei ole neid kuidagi võimalik saada. Kui toome aga 7000-8000 eurose mängija, saame uue seaduse kohaselt 1000 eurot sellest maksuvabalt ja ülejäänud summa pealt peame maksma täiendavalt umbes 4000 eurot makse, siis terve hooaja peale tähendab see sisuliselt, et peaksime looma teise samasuguse klubi. Kusjuures majandame niigi VTB Ühisliiga väikseima eelarvega,» ütles Kalevi mänedžer Kaarel Sibul eelmise aasta lõpus Postimehele.

Paar kuud tagasi läks eelnõu esimesele lugemisele, seejärel võis muudatuspakkumisi teha. Piirmäära tõstmise ettepaneku esitas ka Kalevi juhtkond, kuid nendega ei arvestatud.

«Tegelesime, aga... Kui üle poolte inimestest arvavad, et see on õige, siis järelikult nii ongi. Või teatud erakonnad nõnda arvavad. Eks nii need asjad seal käivad,» resümeeris Linamäe.

Tagasi üles
Back