EOK presidendiks kandideeriv Jaanus Kriisk: seda tööd tuleb teha 24/7 ja 1460 päeva, mitte siis, kui parajasti aega jääb

Jaanus Kriisk. Foto: Sille Annuk

Aprilli keskel peetavatel valimistel Eesti Olümpiakomitee presidendiks kandideeriv kergejõustikutreener Jaanus Kriisk avaldas oma tegevusplaani, mis keskendub spordis olevale inimesele ning põhjalikult treeneritemaatikale.

Kriisk lausub, et EOK president peab olema strateeg, suhtleja, Eesti spordi kõigi poolte siduja. Ta toob välja talle EOK täiskogu liikmetega peetud kohtumistel esitatud küsimusi ja vastuseid.

Kriisk rõhutab, et ta keskenduks vastaskandidaatide Urmas Sõõrumaa ja Tõnu Tõnistega võrreldes presidendiametile oluliselt rohkem – kõik ametisoleku 1460 päeva. «Mul pole teisi tähelepanu ja aega nõudvaid asjatoimetusi, eesmärke ega tegevusi. Kindlasti on minu saavutusvajadus palju suurem. Need oleksid minu olümpiamängud. Kandidaatidest on minul ainsana spordi peamise mootori ja oskusteabe hoidja, treeneri kogemus – ning seda 32 aasta jooksul sportlase päris esimesest treeningust kuni olümpiamängudeni välja.»

Ta toob välja spordirahva kurtmise, et praegune EOK president Sõõrumaa on nendega suhelnud väga vähe. «Neli aastat tähendab 1460 päeva. EOKs on 125 liiget ning et mitte jõuda nendega kohtuda, peab tugevalt millegi muuga tegelema ja/või siis asja vastu mitte huvi tundma. Sõõrumaa ja Tõniste 2016. aasta programmist pole mitmeid asju täide viidud. Ära on jäetud pikaajalisi jätkusuutlikkust tagavaid projekte, eelkõige pean silmas lubatud piirkondlike spordiakadeemiate väljaarendamist. Samuti on vähe tähelepanu pööratud treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteemi vastavusse viimisele igapäevaeluga, kõiki alaliite arvestavate selgete põhimõtete rahastamise väljatöötamisel. Pole antud selgeid ja ühemõttelisi signaale ausa mängu põhimõtetest kinnipidamiseks.»

Olla ka riiklik spordilepitaja

Kriiski programm algab tõdemusega: «Eesti spordi kõige tähtsaim eesmärk on Eesti rahva spordiharjumuste ja sportimise kvaliteedi parandamine, et iga Eesti inimene tegeleks kehaliselt aktiivse tegevusega, et ka tegelikult oleks terves kehas terve vaim. Ühelt poolt tähendab see andekate noorte suuremat esilekerkimist, teiselt poolt, mis võib-olla isegi tähtsam, inimese keha, kui tema põhilise tööandja võimalikult pikaajaline töökorras olek ning probleemideta funktsioneerimine.»

EOK presidendi telefoninumber ja meiliaadress peavad olema EOK kodulehel suurelt väljas.

EOK presidendiks kandideeriv Jaanus Kriisk

Ta lähtub oma töös riigi poolt välja töötatud spordipoliitika põhialustest 2030. aastani. Riik on võtnud algatuse, suunanud sporti raha juurde, menetlenud spordiseadust. Nüüd on spordi juhtorgani asi tegelda strateegilise poolega, aidata inimestel Eesti sporti edendada.

«Presidendil peab olema suur huvi, suur kirg, suur soov tegeleda iga Eesti sporditasandiga 1460 päeva. Tema telefoninumber ja meiliaadress peavad olema EOK kodulehel suurelt väljas.

Tema roll on olla vajadusel ka riiklik spordilepitaja. Poolte ärakuulamine, koos sammu lähemale või vajadusel kaugemale astumine. Olema hea kuulaja, omades suurt delikaatsusvõimet asjade käsitlemisel,» räägib Kriisk.

Tippsportlasele rahaline lastetoetus

Kriisk rõhutab, et tema tegevuskava on EOK presidendi, ühe vastaskandidaadi Urmas Sõõrumaa oma aga EOK tegevuskava. «Siin on põhimõtteline vahe. Mina toon välja, mida mina pean ära tegema, Sõõrumaa aga seda, mida teised peaksid tegema,» ütleb ta.

Kriiski tegevuskavas leiavad koha järgmised teemad: aus mäng, tippsportlane, treener, lapsevanem, klubi, alaliit, piirkondlikud spordiliidud, üliõpilassport, koolisport, ametkonnad ja nende spordiühendused, kohalikud omavalitsused, liikumisharrastus, EOK eelarve ja riiklik medaliplaan, täitevkomitee, EOK president.

«Osa täiskogu liikmeid on väljendanud kindlat veendumust, et EOK president peab olema ametis täiskohaga. Kui lugeda väljatoodud punkte, siis jah, see on täistööaeg ja rohkemgi veel, see ei kattu EOK peasekretäri tööga. Peasekretär juhib sekretariaati, EOK president peab juba organisatsiooni põhikirja kohaselt olema strateeg.»

Kriiskilt on kohtumistel küsitud mõistagi ka, kas tema arvates peaks presidendiamet olema palgaline. «Olen öelnud, et armastuse eest raha ei võeta, sport on minu esimene armastus. Las omanikud otsustavad, kas palgaga või mitte, teeksin seda ühepalju ja ühesuguse pühendumusega mõlemal juhul,» vastab Kriisk.

Tal on mõtteid, mida Eesti spordimaastikul pole varem välja käidud. Näiteks tippsportlastele rahaline toetus iga lapse pealt, võimaliku summana 1500 eurot aastas. «See oleks tugevaks signaaliks, et perekond, lapsed ja tippsport on meie riigis hinnatud ja teretulnud. See väärtustab perekonda, perekond omakorda väärtustab ja hindab oma liiget, kes on väga tihti kodust ära. Eriti vajalik oleks toetus juhul, kui teine lapsevanem on lastega kodus ega käi tööl,» selgitab Kriisk.

Luua piirkondlikud spordiakadeemiad

Tema esimesi algatusi oleks piirkondlike spordiakadeemiate loomine piirkondlike spordiliitude juurde. «20 spordiakadeemiat ehk 400 last, nende treenerid (esimesed treenerid) ning mis peamine – nende sportlaste vanemate kaasamine Eesti tippspordi järelkasvusüsteemi. 2021. aasta EOK eelarve esimesel real peab olema kirjas – piirkondlikud spordiakadeemiad 400 000 eurot. Ehk 2,8 protsenti EOK eelarvest,» lausub Kriisk konkreetselt.

Treenerikutsega seoses rõhutab ta kõrghariduse ja kogemuste väärtustamise, samuti kutsekvalifikatsiooniga seonduva bürokraatia vähendamise sammudele. Lihtsustama peab klubide aruandluse süsteemi. Kriiskile on olulisel kohal lapsevanemate suurem kaasamine. EOK ei pea sekkuma sellesse, mis niigi toimib, näiteks koolisporti. Küll saab spordi katusorganisatsioon aga olla tugev positiivse sõnumi levitaja.

Ning kui Kriisk rõhutab EOK presidendi töömahu suurt rolli, siis samasugune nõudmine on tal ka EOK täitevkomitee liikmetele. «Huvi, ajavaru, kompetents, koostöövõime ning kirg selle suunaga tegelemiseks. Valdkonna usaldus tema suhtes. Üks päev kahe kuu jooksul peab pühenduma EOK täitevkomitee korralisel koosolekul. Lisaks hakkab EOK täitevkomitee kokku saama kõigis maakondades, nii et nelja aasta jooksul toimuks igas maakonnas vähemalt korra «väike spordikongress»,» toob Kriisk välja.

Kriisk lõpetab ühe temale esitatud küsimusega: kuidas suhtuda Urmas Sõõrumaa avalikku tänu dopinguga patustanud ja dopingu kasutamisele mahitanud isikute suhtes?

«EOK president on selles ametis valimisest kuni oma teekonna lõpuni, põhimõttel 24/7. Ta on ümbritsetud kindlast õigusruumist nii spordis kui riiklikult. Ta võtab eetikanormid omaks ja kannab neid edasi. EOK presidendil on niisuguste kirjade kirjutamine või avalduste tegemine lubamatu.

Kõige paremini on see lahti kirjutatud Euroopa spordieetika koodeksis. Isiklik käitumine: «Käituda nii, et see oleks heaks eeskujuks ja positiivse rolli mudeliks lastele ja noortele, mitte mingil moel väärtustada või ise demonstreerida ebaausat mängu, samuti seda teiste puhul õigustada, rakendada ebaväärika käitumise korral kindlaid sanktsioone.»

Kõik normdokumendid, millest EOK president peab lähtuma, on väljas EOK koduleheküljel.»