Spordiarst koroonaviirusest: sportlastel pole paanikaks põhjust

Spordiarst Mihkel Mardna.

FOTO: Liis Treimann

Spordimeditsiini Sihtasutuse juhi ja ortopeedi dr. Mihkel Mardna sõnul pole sportlastel põhjust koroonaviirust (COVID-19 viirus) karta rohkem kui meile tuntud külmetushaigusi põhjustavaid viirusi.

Paljude Eesti olümpiasportlaste tervise eest vastutava dr. Mardna sõnul on keskmise inimese ja sportlase seisukohast vaadates hirm koroonaviiruse ees ülepaisutatud, sest enamikule inimestele pole see sugugi ohtlikum kui tavalisi külmetushaigusi põhjustav viirus, mida igaüks korra aastas võib põdeda, kirjutab Eesti Olümpiakomitee kodulehekülg.

«COVID-19 on ohtlik eeskätt nõrgestatud immuunsüsteemiga kroonilisi raskeid haigusi põdevatele inimestele ja vanuritele. Sportlased on teatavasti üldiselt keskmisest tugevama immuunsüsteemiga ja tõsist terviseriski COVID-19 sportlastele tõenäoliselt ei paku. Mingisuguseks paanikaks pole põhjust,» ütles dr. Mardna. 

Ta märkis, et selliseid viirusi, mis võivad külmetushaigusi põhjustada, on ikka ja kogu aeg ringi liikumas. «On suuremaid puhanguid ja on väiksemaid, suviti ja sügaval talvel vähem. Kõige parem soovitus on järgida viiruste leviku kõrgajale omaseid igapäevaseid tavapäraseid hügieeninõudeid ja ettevaatusabinõusid:

1. Korralik kätehügieen – käsi tuleb pesta väljast tulles, pesemata kätega ei tohi hõõruda ninaalust ja silmi ega süüa jne.

2. Nakatunud inimese läheduse vältimine – tõenäosus viirusesse nakatuda suureneb oluliselt, kui veeta köhivast või aevastavast inimesest lähemal kui üks meeter vähemalt paarkümmend minutit.

3. Füüsilise kontakti vältimine (näiteks kätlemine suurvõistlustel, lennujaamades jne) – nagu mäletame Pyeongchangi taliolümpialt, kus möllas norovirus, lõpetati isegi kätlemine ära. Füüsilist kontakti tuleks vältida kõigiga, kuna viirust võib kanda ka nähtavate sümptomiteta inimene. 

Selliseid lihtsamaid ettevaatusabinõusid tarvitusele võttes ei ole viiruste ees paanikaks põhjust,» soovitas dr. Mardna. 

Tagasi üles