Otse Postimehest ⟩ EOK valimisdebatt: Tõniste juhiks kindlamalt, Kriisk lõpetaks stagnatsiooni

Postimehe otsesaates tutvustasid oma eesmärke Eesti Olümpiakomitee presidendikandidaadid Jaanus Kriisk ja Tõnu Tõniste. Tõniste leiab, et spordi katusorganisatsioonilt oodatakse ennekõike abi ja tuge. «Soovitakse näha organisatsiooni, mis jõulisemalt juhiks ja näitaks suunda,» nentis ta. Kriisk lisas, et olümpiakomitee samaväärseks eesmärgiks lisaks rahvaspordile on tippspordi edendamine. 

Jaanus Kriisk sõnas, et tema motivatsiooniks Eesti Olümpiakomitee presidendiks kandideerimisel on sisemine soov ja saavutusvajadus. «Arvestades minu vanust, siis muudes valdkondades on see juba keeruline,» lausus ta. Tõnu Tõniste on olnud asepresidendina olümpiakomitees ametis neli aastat. «Olen teinud seda tööd hinge ja südamega, aga paraku asepresidendil on ees teatud piirid ja oma kitsam nišš, millega tegeleda. Minul on selleks olnud tippsport. Kogu Eesti spordi saab edasi viia ja oma ideid ellu viia kõige paremini presidendi ametikohalt. See on üks põhjus, miks kandideerin,» nentis Tõniste.

Jaanuse jaoks raha ei ole motivaator. Kriisk eelistab antud ametis palgata tööd. «Osad täiskogu liikmed on öelnud, et EOK president peaks saama palka, aga minul on plaanis igal juhul 1460 päeva pühenduda sellele ametile. Ma olen kaks aastat selleks valmistunud. Kui otsustasin kandideerida, siis kõik muud perekondlikud, tööalased kohustused ja hobid on kas lõpetatud või kõrvale pandud,» lubas ta.

Tõniste näeb EOK presidendi ametit samuti palgata. «Väga raske on olla president ja saada palka, kui Eesti spordisüsteem on üles ehitatud nii, et alaliitude presidendid, juhatuse liikmed alaliitudes, EOK täitevkomitee ja asepresident ei saa palka. Kuidas ma presidendina paluksin kõigil kõvasti pingutada saades ise palka? Ma näen siin vastuolu,» selgitas EOK asepresident Tõniste.

Otse Postimehest: Jaanus Kriisk ja Tõnu Tõniste Foto: Madis Veltman

Tõnu lisas, et tema elu ongi olnud seotud enamasti ainult spordiga. «Olen 20 aastat olnud järgemööda erinevate spordi organisatsioonide juhtkonnas ja see kõik ongi olnud ühiskondlikus korras töö. Minu tööasjad jooksevad ilusti omasoodu. Viimased kümme aastat olen sellest üpris vaba olnud,» nentis ta ja kinnitas, et saab panustada täielikult olümpiakomitee presidendina Eesti spordi teenimisse.

Jaanus Kriisk selgitas, et üheks põhjuseks, miks otsustas kandideerida presidendi ametisse on EOK stagneerumine. «Tänane EOK on väga suures osas keskendunud tippspordile. Aga kui me võtame kogu paketi (täiskogu liikmed ehk EOK omanikud), siis olen kohtunud tänase seisuga 64 täiskogu liikmega. Neli aastat pole nendega ühendust võetud, nende üle pole muret tuntud ja arengule kaasa aidatud. Ka nemad pole saanud arengule kaasa aidata. See on üks põhjus, miks ma kandideerin. Süsteem on seisma jäänud,» tõi Kriisk välja, lisades, et riik on initsiatiivi enda kätte võtnud. «2015. aastal alguse saanud spordireform on ära teinud kolm suurt asja. Vastu võeti uus spordiseadus. EOK on muutunud peamiseks spordi rahastamise allikaks ja vastu on võetud medaliplaan,» selgitas ta.

Tõnu Tõniste leiab, et Eesti spordi katusorganisatsioonilt oodatakse ennekõike abi ja tuge. «Oodatakse, et oleks üks organisatsioon, mis jõulisemalt juhiks ja näitaks suunda. Vajatakse vahendajat riigiorganisatsioonide ja ministeeriumite vahel. Ja üks põhiline roll on nagu ka nimi ütleb - viia Eesti olümpiamängudele,» sõnas Tõniste. Teise olulise EOK rollina tõi olümpiakomitee asepresident välja rahvaspordi edendamise. «See on valdkond, millega tuleb tugevalt edasi minna. EOK esindab ju kõiki spordiorganisatsioonide katusorganisatsioone. Peabki olema üks eestkõneleja, põhisuundade viljeleja. Eesti riik ei saa hakkama ilma tervislike eluviisideta,» väitis ta.

Jaanus Kriisk selles küsimuses Tõnistele palju vastu ei vaielnud. «Loomulikult seisab EOK ka rahvaspordi eest. Ühiskond vananeb ja pensioniiga tõuseb. Tugev sõnum peab olema see, et inimese keha on ainus tööandja, sest kui teie teha keha ei toimi, siis ei saa ka tööd teha. EOK peab seda sõnumit levitama koolilastele. Täna on seis selline, et EOK on võtnud võõraid sulgi endale ilustuseks,» nentis Kriisk, lisades, et olümpiakomitee teiseks suureks eesmärgiks on tippspordi realiseerimine. «Juba omanike struktuur võimaldab seda. Alaliidud ja maakondlikud spordiliidud on tegelikult sellise süsteemiga üles ehitatud, neid on kaks kolmandikku EOK liikmeskonnast,» selgitas ta oma seisukohta.

Eesti Olümpiakomitee presidendivalimised toimuvad 15. aprillil.