EOK president Urmas Sõõrumaa lubas 2016. aastal oma kampaanias, et tema juhtimisel ehitatakse valmis Eesti spordi maja. Mida arvavad sellest tema tänased konkurendid presidenditoolile Tõnu Tõniste ja Jaanus Kriisk?
Kriisk Eesti spordi majast: Sõõrumaal on ideaalne koht olemas, vaja on vaid julget otsust
Tõnu Tõniste: oleme spordimajast täpselt sama kaugel kui nelja aasta eest
Kui raha tuleb, siis kuhu see investeerida? Kas spordimajja või sporti? Arvan, et täna on väga palju veel spordis vaja ära teha ja me võime olla mõnda aega ka rendipinnal.
Aga suures plaanis on spordimaja idee, et EOKl oleks vääriline kodu ja seal juures oleksid ka teised alaliidud. Siis oleks kompetents rohkem üheskoos. EOK saaks alaliitudele majas pakkuda ka erinevaid teenuseid. Alaliidud on meil väikesed, seal on palju bürokraatiat projektide kirjutamisel, võib-olla saab aidata raamatupidamises.
Urmasel oli hüüdlause: «100. Eesti sünnipäevaks uude spordimajja!» Praegu oleme sellest täpselt sama kaugel kui neli aastat tagasi.
Sellest tuleb riigiga rääkida, EOK seda omaette ei tee. Tuleb arutada, kas Eesti sport ja EOK väärib oma kodu, kuhu saaks odavamalt kaasata ka teisi alaliite ja kas või näiteks tuua spordimuuseumi sinna üle. Täna pole me sellega kahjuks kuhugi jõudnud.
Jaanus Kriisk: Audentese koolimajast saaks teha Eesti spordi keskuse
Tegelikult on see maja meil olemas. See on Audentese koolimaja. See sobiks ideaalselt. Seal on keskus, seal on meditsiin, seal on treeningbaasid. Küsimus on, kuidas me Audentesega edasi lähme?
See on kogu aeg päevakorras olnud, kas meil on vaja, et kolm aastakäiku tegelevad seal natukene intensiivsemalt spordiga? Või meil on võimalik riigi eelarvest haridusministeeriumi rea pealt raha tõsta kultuuriministeeriumi ja teha korralik suur Eesti spordi keskus. Ükskõik, kuidas me seda nimetame. Kas või Team Estonia keskus. Siis saame sinna saata ka inimesed.
On alad, mis vajaksid seda kooli juba põhikoolis. Näiteks iluvõimlemine ja -uisutamine ning ujumine. Pallimängudele sobib tõesti kõige paremini gümnaasiumiaste. Aga kiiruse- ja jõualadel, Eesti aladel, nagu sõudmine, heited ja maadlus, oleks vaja seda ülikooli astmes. Meil on vaja üheksa aastat seal inimesi hoida.
Ümberringi on seal koole ja ülikoole lademetes. Niikuinii on vaja eriprogrammid kokku leppida ja seda saab. Koolijuhid on väga vastutulelikud.
Meil on see maja olemas, uut maja pole vaja. On vaja teha järgmine suur ja julge samm. Seda saab teha ainult Urmas Sõõrumaa, sest ta on seal omanik.
See on tema tegemata töö või tema tulevikus tegemata töö. Ta pidevalt räägib meile Tõnuga, et tal on riigiga pikemad käed kui meil. Tunnistame, et nii see on. Tal oleks võimalik see julge samm ära teha. Maja on olemas ja koht on ideaalne. Kool on selleks üks paremaid ümbertegemise kohti. Meil ei ole vaja uut maja.
Jah, nagu Tõnu ütles, selleks oleks tõesti maja vaja, et väikestel alaliitudel sünergia toimiks. Seal saaks võtta ühe sekretäri kahe alaliidu peale jne.
Täna ei ole uue maja võtmine prioriteet. Prioriteet on inimene. Treener sissetulekud, kõik need tingimused, lapsevanemale signaali andmine. Need on prioriteedid 1 – 100, spordimaja on 101. Kui Urmas tahab spordimaja loomisega tõesti ajalukku minna, siis on tal see maja olemas. Tehku see asi ära. Teeme korraliku spordiettevalmistuskeskuse nii olümpia- kui mitteolümpiaaladeks.