Meedia: Rootsi murdmaasuusatamises möllab anarhia, kriis on tohutu

Rootsi naiste teatenelik koosseisus Ebba Andersson, Frida Karlsson, Charlotte Kalla ja Stina Nilsson võitis mullu Seefeldi MMil kuldmedali. Ehkki rootslannade on edukad, pole suhe sportlaste ja alajuhtide vahel hea. Foto: JOEL MARKLUND / www.imago-images.de

Pärast olümpiavõitja Stina Nilssoni otsust murdmaasuusatamine biatloni vastu vahetada on Rootsis päevavalgele tulnud suur lahkheli murdmaakoondise ja sportlaste vahel. Pole teps mitte võimatu, et mitmed naistipud löövad rahvusesindusest lahku.

See ei tähenda muidugi, et nad ei esinda enam Rootsist, vaid treenima hakatakse individuaalselt või väiksemates gruppides, mida ei juhi alaliit. Varasemalt on säärase sammu astunud näiteks Charlotte Kalla, kelle tulemused on pärast koondisega taasliitumist allamäge läinud.

Üheks suureks tüliõunaks on alajuhtide mullune otsus loobuda koondise mänedžeri Rikard Gripi teenetest. 38-aastane rootslane oli sportlaste seas väga populaarne.

Näiteks ütles Nilsson, et Grip suutis koondises tekitada turvatunde. Ta usub, et pole ainus, kes kümme aastat mänedžerina töötanud meest igatseb.

Tuleviku suurtegija Frida Karlssoni hinnangul on möll alaliidu ja sportlaste vahel viimaseid mõjutanud. «Samas on oluline, et keskenduksime sellele, mida on teha vaja ning teeksime seda võimalikult hästi,» ütles ta. Tõsi, Karlsson ei mõista, kust tuleb info, et mitmed naistipud kaaluvad, kas koondisest lahku lüüa või mitte.

Meri pole rahulik ka meeste poolel. Sel nädalal teatasid kaks koondisetreenerit - Mattias Nilsson ja Fredrik Uusitalo -, et lahkuvad ametist. 

Seega ongi Rootsi meedias ilmunud mitmed artiklid, mis räägivad koondises valitsevast anarhiast ja kriisist. Tõsi, praegune koondisemänedžer Daniel Fahraeus andis mõista, et tema ei tea mingist kriisist midagi. Hooaja lõpus räägiti sportlastega otse ning siis ei avaldatud mingit muret.