Eestlasest Euroopa meister: toidulaud on muutunud tervislikumaks, võib-olla ongi hea aeg harjumuste muutmiseks

Siim Rast.

FOTO: Siim Rast/Instagram

Eesti parima jõutõstja, üliraskekaalu Euroopa meister Siim Rast üritab raskel ajal säilitada positiivse suhtumise. 

Nagu enamikel sportlasi lõi koroonaviiruse pandeemia sassi ka Rasti trennirütmi, ent kodune karantiin pole tingimata halb. Nutikuse ja avatud mõtlemisega on võimalik ka praegu vajalikud asjad ära teha ning mõnes aspektis isegi paremaks saada. 

«Tõsi, masinaid ja plokke mul kodus küll pole, aga need ei ole ka jõutõstjate jaoks esmatähtsad. Seega kõik elementaarse saab tehtud ja treeningplaane väga muuta pole tarvis,» ütles Rast MediaMarketingi pressiteates. «Ei saa teha ainult mõningad harjutusi seljale ja jalgadele, aga tuleb leidlik olla.»

Kui treeningvahendid puuduvad, soovitab Rast proovida varasemast erinevat lähenemist: «Treenida süvalihaseid, ravida välja vanad vigastused. Paljudel jõutõstjatel on probleeme õlgadega, nii et on hea aeg just sinna oma energiat suunata. Näiteks kummilindiga saab õlgadele väga head koormust anda.»

Tähtis osa on sportlase elus ka toitumisel. Rasti sõnul on isolatsioon mõjunud selles osas väga hästi: «Et tuleb rohkem aega kodus veeta ja poes käin ainult kord nädalas, on toidulaud muutunud tervislikumaks. Ära on jäänud emotsiooniostud ja rämpstoidu söömine. Võib-olla ongi praegu hea aeg toitumisharjumuste muutmiseks, et tulevikus tervislikum olla.»

Rast teab, et sportlastel on raske leida aega puhkuseks. Praegu peaks aga olema parim aeg, et akusid laadida ja aega maha võtta. 

«Treeningud on praegu teistsugune kui oleks muidu, aga ehk ongi hea hetk puhata. Tihtipeale koosneb jõutõstjate hooaeg kevadest ja sügisest, ehk siis käib pidev ettevalmistus mingiks võistluseks,» sõnab Rast, kes usub, et keha ja vaimu puhates on võimalik kriisiajal tugevamaks saada.

«Paanitsemine ei aita, tuleb asja lihtsalt mõistusega võtta ja antud hetkel oodata, sest liigne agarus pidavat ogarus olema. Arvan, et antud olukord on keeruline kõigile. Keegi ei tea, mis on selle pikaaegsem tagajärg. Isiklikult sportlasena proovin selle olukorraga toime tulla ja jälgida kriisikomisjon antud nõudeid. Võtan seda kui elu osa, sest ainus, mis mina ise teha saan, on hoida ennast ja teisi koroonasse nakatumast.»

Tagasi üles