Skandaalne Soome suusatreener: eestlaste veredopinguga vahelejäämine oli kõigest jäämäe tipp

Karel Tammjärv oli üks kolmest Eesti suusatajast, kes mullu veredopingu tarvitamist tunnistas. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Vastuoluline Soome murdmaasuusatreener Kari-Pekka Kyrö, kelle hoolealused jäid 2001. aastal Lahti MMil kambakesi dopinguga vahele, ei usu, et dopingukütid suudavad veredopingu kasutamist kontrollida.

Veredopingu teema tõusis päevakorda eelmise aasta Seefeldi MMil, kus Austria politsei pidas kinni mitmeid suusatajaid, sealhulgas Karel Tammjärve ja Andreas Veerpalu, ning treenereid, kelle hulka kuulusid ka Mati Alaver ja Andrus Veerpalu. 

Kyrö sõnul on operatsiooni «Aadrilaskmine» käigus kinni peetud sportlased kõigest jäämäe tipp: «Veredoping elab ja tal läheb väga hästi.»

«Veredopingu tuvastamine on praktiliselt võimatu,» jätkas ta. «Ka minul pole sellele olukorrale lahendusi, kuid see on paraku reaalsus, millest tuleb kõva häälega rääkida.»

Tema sõnul pole kasu ka enam kui kümme aastat kasutusel olevatest bioloogilistest passidest, kuhu kantakse andmeid atleetide vere koostise kohta, kuna need töötavad vaid «kiirusepiirajatena» ega lahenda probleemi. 

Suusatreeneri sõnul pole aga suusatajad ainsad veredopingulised. «Kindlasti kasutavad seda ka teiste kestvusalade sportlased, see on ilmselge.»

Lisaks tuleks Kyrö arvates keelata sportlastele ka astmaravimite kasutamine, kuna tegemist on n-ö halli tsooniga. «Kõiksugused erisused teatud ainete lubamisel mingil ravi eesmärgil on üks suur mäng. Üks [suvaline] laboratoorium teeb otsuse ja ühtäkki võib ravimeid tarvitada. Kogu süsteem tuleks ümber teha nii, et lubasid väljastaks üks rahvusvaheline organisatsioon.»