Keenias harjutav Eesti maratoonar sattus politseijaoskonda ja oleks peaaegu nuiaga saanud

Roman Fosti ja teised jooksjad Keenia politseijaoskonnas.

FOTO: Facebook / Maratonimees

Keenias harjutav Eesti maratoonar Roman Fosti kirjeldas sotsiaalmeedias, kuidas ta sattus tundideks politseijaoskonda ning millega lugu lõppes. 

«Nädal ei ole just kõige paremini alanud, kui lähed jooksma ja satud mõne aja pärast Iteni politseijaoskonda seitsmeks tunniks koos 11 teise jooksjaga ühte punkrisse. Teiste seas oli ka üks neiu, kes olevat trenni käigus püüdnud ühe noormehe kinni, kes omakorda ei tahtnud temast maha jääda,» alustas Fosti Facebooki postitust.

«Kinnipidamise põhjuseks oli, et joosta tohib vaid üksi. Väidetavalt joostes sa higistad ja covid-19 viiruse levik on suurem, kui linnapeal mitmekesi jalutavatel inimestel. Ausalt öeldes ei olnud ma sellest teadlik, info levik on olnud väga kehv.

Kaks nädalat tagasi pandi koolid kinni, keelati rahvakogunemised, suleti kirikud, söögikohad (jäi ainult kaasaviimine), keelati grupis jooksmine (koos tohib olla kuni 2 inimest), treeningud jõusaalides. Nädal hiljem kuulsime, et kella 19st õhtul ei tohi väljas viibida või saad ilma hoiatamata nuia, nagu ma eile peaaegu oleks saanud, sest pärast punkris olemist läksin treeningut lõpule viima (üksi!). Kell oli 18.53, kui nuiaga sõjaväelane vehkis, osutasin kaugelt kellale, et mul on veel 7 minutit aega.

Politseijaoskonda kutsuti tähtsad isikud (väidetavalt terviseminister), veel mõned. Meid päästis autoriteetne Keenia treener Jerome. Saime korraliku loengu, mille käigust mainis naisterahvas, et ta isiklikult saatis Iteni jooksjate WhatsAppi rühma sõnumi, et joosta tohib üksi ja võtku me viirust tõsiselt. Ses rühmas mind muidugi polnud.

Sooviti, et me sõnumit edasi jagaksime. Muidugi aitab kinnipidamine seda veel kiiremini levitada, sest kes ikka tahaks trellide taha sattuda. Siin võetakse asja väga tõsiselt, sest kardetakse Euroopa juhtumit, et kuu aja pärast on ka siin sadu haigeid...

Ise loodan paremat, sest piirid on juba mõnda aega kinni olnud ja olukorda suhtutakse tõsiselt. 7 tunni jooksul koheldi meid hästi, saime isegi süüa, tegin hulga harjutusi ja võtsin päikest.

Hoidkem distantsi, peseme korralikult käsi ja treenime seni üksi!» kirjutas Fosti.

Tagasi üles