Tartu vanameistrid veel ketse varna riputama ei tõtta

Kert Toobal (vasakul) ja Rait Rikberg. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Koroonaviiruse tõttu lõppes tänavune võrkpallihooaeg Maarjamaal enne play-off-mängude algust, mistõttu jäid Eestis ja Lätis välja jagamata ka medalikomplektid. Kuigi õhus on palju küsimärke, üritab Postimees neid natukene vähendada. Seetõttu uurisime, kas Tartu Bigbanki vanameistreid Rait Rikbergi ja Kert Toobalit võib palliplatsil näha ka uuel hooajal?

«Hetkel ei tea, mis võistkondadestki saab, aga minu südamesoov oleks karjääri niimoodi mitte lõpetada. Ehk kui vähegi võimalik ja Tartus meil sponsoreid ikkagi jagub ning võistkond kokku saadakse, siis jätkan,» sõnas 37-aastane Rikberg. 

Analoogne vastus kõlas ka Toobali suust, kes sõlmis mullu Tartu Bigbankiga kaheaastase lepingu: «Minu taha see ei jääks. Pigem on küsimus selles, et mis üleüldse saab. Mina olin arvestanud, et olen järgmine aasta täiskohaga sportlane. Kas see nüüd ka õnnestub või mitte, eks ole näha.»

Kuna ühistreeninguid eriolukorra tõttu praegu ei toimu, tuleb ennast vormis hoida individuaalselt. 40-aastane sidemängija seda ka teeb, kuid sõnab stoilise rahuga, et võtab praegust olukorda paralleelselt ka väikese puhkusena. 

«Mis ma ikka hullumeelse pilguga siin mõelda üritan, kui olukord on selline. Olen aktiivses liikumises nii palju kui võimalik ja nii vähe kui võimalik. Peab lihtsalt mõtlema, et kui kulutad vähem energiat, siis tuleb sellevõrra vähem ka süüa,» lausub Toobal. 

«Hiljem on aega treenida küll ja veel ehk vormi pärast ma ei muretse. Oleks, et kohe-kohe hakkab koondis või mingid olümpia valikvõistlused oleksid pooleli. Siis tuleks tõesti hullumeelselt edasi treenida, aga tänasel hetkel on kõik edasi lükatud, mistõttu on mõistlikum rahulikult võtta ja oodata-vaadata, mis üldse saab.»

Rikberg hoiab ennast vormis pojaga tennist mängides. «Olen tennisehalli töötaja, mistõttu käin niikuinii vahepeal seal. Ja kuna poisiga puutun ka kodus kokku, siis käime üle päeva tennist mängimas,» lausub libero.

Eesti võrkpallikoondisega tegi Rikberg lõpparve pärast mullust EMi. Vahepeal on aga piisavalt vett merre voolanud, mistõttu küsisime, ega vanameister ümber ole mõelnud.

«Kõik oleneb peatreenerist [Cédric Énardist],» vastab ta. «See aasta oleksin niikuinii loobunud, kuna tähtsaid mänge ees ei oodanud ning kuna mul sündis laps, siis tahtsin ka rohkem aega perega veeta. Järgmine aasta ootavad koondist ees aga ilmselt läbi ajaloo tähtsaimad mängud (viitab kodusele EM-finaalturniirile – K.J.), seega, kui treener helistab ja tahab, et oleksin võistkonnas, kas või utsitajana, siis miks mitte. Olen nõus meie noori liberosid nõu ja jõuga aitama.»