Robert Täht: sportlasena on karantiini ehk veidi kergem taluda

Karl Juhkami
, reporter
Copy
Robert Täht kuulas esmalt küsimusi ja seejärel vastas neile.
Robert Täht kuulas esmalt küsimusi ja seejärel vastas neile. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti võrkpallikoondise nurgaründaja Robert Täht on tänaseks juba kuu aega vollenälga ravinud YouTube'i vahendusel, sest koroonapandeemia tõttu on pea kogu maailma sporditegevus peatatud. 

Selle nädala kolmapäevani õnnestus Itaalia klubi Perugia hingekirja kuuluval eestlasel siiski veel trenni teha, kuid nüüd kadus ka see variant, mistõttu tuleb kõik ööpäevas olevat 24 tundi veeta kodus nelja seina vahel. 

Eesti võrkpalliliit püüdis armastatud koondislase reede õhtul aga pooleks tunniks virtuaalsel teel kinni, et lasta siinsetel fännidel nurgaründajale küsimusi esitada. Postimees toob siinkohal teieni pooletunnise vestluse parimad palad.

Tippsortlase elu on ka tavaolukorras üpris rutiinne. Kas see aitab praegu kodus istumisega kergemini hakkama saada või tunned siiski pallitrennidest ja meeskonnakaaslastest puudust?

«Keeruline on ikka, kuna see on tugev elumuutus. Mingeid mänge ju ei toimu ja tuleviku osas on teadmatus. Kui võtta ainult see kodus istumise osa, siis sportlane, kes sellist eluviisi elab, on sellega ehk tõesti rohkem harjunud kui tavainimene, kes käib 8st 17ni tööl. Ehk mingis mõttes leevendab see olukorda küll. 

Millist muusikat kuulad kodus puhkehetkel, mida aga enne tähtsat mängu?

«Kodus kuulan kõike läbisegi, kindlat stiili pole. Aga enne mänge on minu vaieldamatu lemmik Eminem.»

Kui vanalt teadsid, et tahad saada võrkpalluriks?

«See tekkis suhteliselt varakult: 10-11-aastaselt, kui tulid esimesed Eesti meistritiitlid, oli see teadmine juba olemas. Aga mingi vanus kadus see ka ära: pean silmas Audentesesse mineku aega ja sealset esimest aastat. Siis oli küll siht silme eest, aga puudus arusaam, et mida on vaja teha, et saada võrkpalluriks.»

Millest unistad seoses võrkpalliga?

«Unistused ja eesmärgid on minu jaoks samad. See hooaeg olnuks selles klubis võimalik mitmeid suuri asju korda saada, kuid paraku sai hooaeg kiire lõpu. Kindlasti oli üheks neist Itaalia meistritiitel ja põnevam eesmärk Meistrite liiga võit.»

Kui internet maamunalt kaoks, siis millega sisutaksid oma koroonakarantiini ja kaua vastu peaksid?

«Telefoniühendus ju jääks ehk kindlasti sisustaksin aega sõprade ja lähedastega suheldes. Ostsin paar nädalat tagasi karantiini tõttu omale PlayStationi ehk ilmselt leiaksin ka sealt tegevusi. Loeksin ka raamatut, aga kuna kasutan e-lugerit, siis internetita oleks raske raamatuid alla laadida. Vastu peaksin aga nii kaua kui vaja.»

Kes on kõige võimsam mängija, kellega oled koos mänginud?

«Füüsiliselt on kõige võimsam mängija kindlasti Wilfredo Leon. Jõusaalis see ehk ei kajastugi, aga palliplatsil näevad seda kõik, kes vähegi mängu vaadanud. Selle mehe õlg ja hüpe on ikka midagi muud.»

Itaalias pole hooaega veel lõppenuks kuulutatud, kuid Euroopas on ka riike, kes on koroona mõttes tunduvalt «leebemas seisus», näiteks Belgia, kes pille kotti pakivad. Mis su kõhutunne ütleb Itaalia osas?

«Kõhutunne ütleb, et see hooaeg siin saab ka lõpuks otsa. Mul on endal selline tunne, et klubid üritavad hoida liigat võimalikult kaua elus, et hoida sponsoreid nii klubi lähedal. Ka liigajuht on välja öelnud, et see, kui me saaksime liiga taaskäivitada, annaks Itaalia rahvale positiivse sõnumi, et oleme tagasi normaalsues ja elu saab edasi minna.»

Palju on su hüppekõrgus maast?

«Rekord on 110 cm, aga vaevalt iga hüpe, mis mängija teeb, nüüd sellel kõrgusel on.»

Kui tähtis on itaallaste jaoks vōrkpall? Kui jalgpall on kindlalt nr.1, siis mitmendal kohal on vōrkpall? Kui hästi itaallased oma tuntumaid vōrkpallureid teavad?

«Võrkpall on siin ikkagi teemas. Jalgpalli vastu mõistagi ei saa, aga selle vastu ei saa kusagil maailmas. Korvpall on ka võrkpallist populaarsem. Mingile kindlale positsioonile ma võrkpalli asetada ei oska, aga näiteks see linn, kus mina elan on läbinisti võrkpallilainel. Ka mängijad on kõik nägupidi teada.»

Kas uude klubisse minnes on mingid «ristimise» protseduurid ka? 

«Kahjuks mingeid spetsiaalseid ristimisi nendes klubides, kus mina käinud olen, pole olnud. Samuti pole ma neist kuulud.»

Milline treener või treenerid on jätnud su karjäärile tugevaima jälje?

«Esimese nimena ütleksin kindlasti Gianni ehk Gheorghe Cretu. Tema aitas mul teha välismaale suure sammu edasi, temata olnuks see kõvasti keerulisem. Raul Reiter mõjutanus mind Audentese ajal, kui tuli see arusaam, et mida on vaja teha, et saada võrkpalluriks ja alaga ka leiva lauale saaks. Lisaks veel esimesed treenerid, iga treener on ikka mingi jälje jätnud.»

Mis on su karjääri valusaim kaotus?

«Valusaim kaotus on kindlasti 2015. aasta EMil Serbia vastu 2:0 eduseisust 2:3 kaotus. See oli pääsu eest veerandfinaali. Juba tol hetkel oli see valus, kuid kohati ka normaalsus, sest neid tunduski võimatu alistada. Aga mida aasta edasi, seda valusamalt on see meeles.»

Kui sa peaksid tulema Eestisse mängima, siis mis klubisse?

«Esimene variant oleks Tartu Bigbank.»

Kus sa uuel hooaja mängid?

«Kuna ametlikku kinnitust sellele hetkel pole, siis ei saa ma rohkem kommenteerida.»

Lemmik biograafia, mida oled lugenud?

«Andre Agassi oma oli väga hästi kirjutatud. Seda loeksin ka teist ja kolmandat korda.»

Kes on Itaalias sinu parimad sõbrad?

«Saan suhteliselt kõigiga läbi. Rohkem muidugi nendega, kes räägivad inglise keeles. Paljud kohalikud mehed ei taha väga inglise keeles suhelda. Viimasel ajal on olnud kõige tihedam suhtlus Oleg Plotnitski ja Wilfredo Leoniga.»

Kuidas on lugu Itaalia keelega?

«Üritan Duolingo äpi abil end natukene harida. Sõnavara saab sealt kätte, aga rääkimise osas see ei aita. Aga aru ma juba midagi saan, nii et videokoosolekutel saan põhiasjad kätte juba itaalia keeles.»

Suurim mure/probleem Itaalias?

«Praegu on koroona, aga hooaja vältel oli raske leppida rollimängija staatusega.»

Sinu lemmikroog Itaalias?

«Pasta, teen seda praktiliselt iga päev, aga see oli nii ka enne Itaaliasse tulekut.»

Kes on sinu lemmikmängija?

«Brasiillane Giba, kes on tegevkarjääri juba lõpetanud. Praegustest oma lemmikmängija ütlemine kõlaks valesti. Kui siis kas ise või terve Eesti koondis.»

Mis on olnud sinu kõige hullem vigastus?

«Hüppeliigese vigastus Poola viimasel aastal (2017-18 - toim.). Sellest taastumine võttis jube kaua aega. Lisaks tulin liiga kiiresti väljakule tagasi ja mingis mõttes häirib see vigastus mind tänase päevani.»

Lisaks puudutasid paljud küsimused koondist

Kas koondisesse on sel aastal suur konkurents?

«Arvan küll. Treenerid on uued ehk kõik alustavad valgelt lehelt ja vanad teened enam ei loe. Saab olema põnev ja miks mitte ei võiks mõned üllatusmehed koondisesse pääseda.

Palju oled koondise uue peatreeneri Cedric Enardiga üldse suhelnud ja mis mulje ta on jätnud?

«Esimest korda nägin teda eelmise aasta lõpus toimunud galal. Eile helistas ka mulle, et rääkida natukene nendest oletatavatest plaanidest, mis koondis see suvi võiks ees oodata. Mulje koha pealt... eks treeneri mulje saab nähtavaks siis, kui trennid algavad ja mängud on ära olnud. Kuna praegu on olnud kokkupuude väike, siis saan öelda, et normaalne mees.»

Kes teeb meeste koondises kõige paremat huumorit?

«Meil on seal päris erinevat huumorit. See on selline kuidas kunagi. Konkreetset näidet tuua ei oska, aga huumorimehed on kindlasti Andri Aganits, Andres Toobal ja kindlasti Rait Rikberg.»

Kes on meeste koondises kõige töökam, kõige laisem ja kellele on looduse poolt enim antud?

«Kuigi töökaid on veel, siis kõige töökamaks pean ennast, sest ma tean täpselt, mis ma teen. Kõige laisem? Koondises on selline õhkkond, et väga palju laisklemist… aa…ei… viimasel aastal oli selleks Rait Rikberg, kes lasi üle jala nii palju kui vähegi võimalik. Aga tal on vanust ka nii palju (37 aastat - toim.), et anti andeks.

Looduse poolt enim antud – esimesena kargas pähe Timo Tammemaa. Ta on kõige väiksema vaevaga füüsiliselt jõudnud sellele tasemele kus ta on praegu.»

Kes on meeste koondises osavaim jalgpallur, korvpllur?

«Viimased aastad pole neid enam mänginud. Puudub aimdus, kes võiks olla. Korvpallis, kui peaksin valima, siis Renee Teppan oleks päris okei tasemel. Jalgpallis ei teagi. Ja kui ei tea, siis tuleb ennast öelda.»

Lõpetuseks ka vähe humoorikamaid küsimusi.

Kumma valiksid, kas neli tundi intensiivset trenni või 24 tundi ühes ruumis Rait Rikbergiga?

«24 tundi Raiduga poleks mingi väljakutse. Esiteks, ta magab päris palju, vähemalt trennides. Ja kui ta ei maga, siis on temaga pigem päris lõbus.»

Millal said aru, et maa on lame?

«Hetkel pole sellist arusaama veel tekkinud, kuna pole millelegi toetud. Sama on ka muidugi ümmarguse versiooni puhul, aga ma olen rohkem selline mees, kes usub ametlikku versiooni.»

Kas Itaalias on ilusad naised?

«Muidugi on. Igal pool, kus mina senini käinud, on linnapildis olnud ilusaid naisi.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles