Kurigist sai Mustamäel Sütiste metsa vahetus läheduses asuvas Tallinna Saksa gümnaasiumis (varem 54. keskkool) õpetaja 1981. aastal ehk kooli teisel tegevusaastal. Just paljuski tänu Kurigu entusasmile kerkis kool kiiresti pealinna silmapaistvamate saavutustega õppeasutuste hulka, kus sport oli ja on tänaseni suure au sees, kirjutab korvpalliliidu kodulehekülg.
Kõigi teiste spordialade seast kerkib Tallinna Saksa gümnaasiumis esile aga ikkagi just korvpall, mis on olnud Kurigu meelisala juba lapsepõlvest. Tallinna koolidevahelise superfinaali on Saksa gümnaasiumi poisid võitnud suisa 18 korral. Kui sel kevadel peaks hästi minema, siis oleksime võitnud 38 finaalist täpselt pooled ehk 19,» muigab kogenud õpetaja kavalalt. Muide, superfinaal väärib oma nime täielikult, sest finaalmatš toimub igal aastal Kalevi spordihallis ning sinna koguneb reeglina poole tuhande pealine publik, mis koosneb kulla eest heitlevate koolide õpilastest ja õpetajatest.
Tallinna Saksa gümnaasiumis on aastate jooksul käinud sellised tulevased spordimehed nagu Riho Bruno Bramanis, Gert Kullamäe ja Janar Talts, aga ka näiteks Indrek Rumma, Siim-Sander Vene, Jaan Puidet ning vennad Martin ja Valdar Noodla. Mida sa neist mäletad?
Gert (Kullamäe) mängis esimest korda kooli võistkonnas C-vanuseklassis. Tema oli viiendas, aga teised juba seitsmendas klassis. Mäletan, et ta viskas juba siis keskjoone lähistelt sisse viskeid. Ta oli hästi kohusetundlik poiss, kes esindas kooli kõikidel aladel, näiteks ka kergejõustikus ja käsipallis. Ühel aastal tunnistati ta käsipallis vist isegi Eesti noorte meistrivõistlustel parimaks mängijaks, kuigi Karrisoo võttis ta pool-muuseas kaasa. Mängiti kaitses sedasi, et viis meest joonel ja üks ees. See üks oli Gert, kes lõikas palle vahelt.