Koroonapandeemia paneb kõva paugu ka järgmisele suusahoojale – lähme ajas tagasi 20 aastat

Kas Therese Johaug (ees) ja teised saavad üldse tuleval hooajal rajale? Foto: MATHIAS BERGELD via www.imago-images.de/imago images/Bildbyran

Rahvusvahelise suusaliidu (FIS) võistluste direktor Pierre Mignerey sõnutsi mõjutab koroonapandeemia väga tõsiselt ka järgmist hooaega.

«Mais koguneb murdmaasuusatamise komitee ja hakkab asju arutama. Parimal juhul peame võistluskalendrit lühendama. Aga tegelikult ei tea me suveni, mis juhtuda võib,» ütles Mignerey VG-le antud intervjuus. 

«Peame olema väga paindlikud. Suurim probleem seisneb sellest, et me ei tea, milliseid reegleid tuleb järgida. Viimase hetke ärajätmised lähevad kalliks maksma, seda näitas tänavune Oslo etapp.»

Migerney ei välista, et MK-sari võib sootuks ära jääda. See on siiski kõige mustem stsenaarium. Toome välja mõned võimalikud variandid murdmaahooajaks: 

• Kui jäävad kehtima praegused reisipiirangud, siis pole võimalik MK-sarja korraldada.
• Kui mõnes riigis reeglid leebuvad, saaks teatud kohtades MK-sarja alustada.
• Võimalik on meeste ja naiste võistlused eraldada. Ühel nädalvahetusel võistlevad ühed, seejärel teised. Pole ka välistatud variant, et näiteks mehed võistlevad kaks nädalat Norras ja hiljem naised kaks nädalat Soomes. Siis ei viibi liiga palju inimesi ühes kohas. Kaalutakse erinevaid variante. 
• Tour de Ski peaks algama jõulude ajal, kuid see pole kindel. Mõistlik oleks pidada võistlus ühes riigis, et võimalik viirus liialt edasi ei kanduks.
• Kui kehtib näiteks 100 inimese ühes kohas viibimise reegel, siis pole võimalik MK-sarja pidada. 500 või 100 inimesega oleks see tehtav. 
• Võistlused võivad toimuda publikuta. Samas sõltub paljude võistluspaikade eelarve just pealtvaatajatest. 

Lisaks pole endiselt teada, kui suure jälje jätab koroonapandeemia majandusele. «Meil pole aimugi, kas sponsorid jätkavad meie toetamist. Teame aga nii palju, et kriis mõjutab absoluutselt kõiki. Keegi ei pääse probleemidest. Juba on mitmed treeninglaagrid tühistatud,» selgitas Mignerey. 

Prantslane kardab, et suusatamine läheb ajas umbes 20 aastat tagasi. «Peame sportlasi kaitsma. Riigid peaks kärpima pigem taustajõudude, mitte atleetide pealt. Ettevalmistus kulusid tuleb piirata. Suurriikidel läheb ilmselt lihtsamalt,» märkis võistluste direktor.

Kahtluse all on isegi veebruari lõppu – märtsi algusesse planeeritud suusaalade MM Oberstdorfis. «Ma ei taha huupi pakkuda. Praegu on võimatu öelda, kas võistlused toimuvad. Korralduskomitee langetab lõpliku otsuse,» sõnas Migerney.