Koondisekaaslane keeldus pärast 2006. aasta MM-finaali kaks aastat Zidane'iga suhtlemast

Willy Sagnol (paremal) vaatamas, kuidas Zinedine Zidane pärast punase kaardi nägemist väljakult minema jalutab.

FOTO: Imago Sport/Scanpix

Kui jalgpallisõbrad meenutavad omakeskis 2006. aasta MM-finaali, ei mainita kunagi esimese asjana David Trezeguet' penaltieksimust või seda, et Itaaliale tõi maailmameistritiitli Fabio Grosso täpne 11 meetri karistuslöök. Ei, too finaalmäng on vutifännide mällu sööbinud kui Zinedine Zidane'i peamatsu matš.

Prantsusmaa koondise kapten kaotas lisaajal mäletatavasti enesevalitsuse ja äsas Itaalia keskkaitsjale Marco Materazzile peaga vasta rinda.   

Kuigi Zidane vabandas kohe pärast lõpuvilet kõikide koondisekaaslaste ees, saatis vähemalt Willy Sagnol pallivõluri kukele. «Ma ei tahtnud ta vabandusest midagi kuulda. Ma ei tahtnud teda nähagi. Ma lihtsalt ei tahtnud. Läksin otsejoones vannituppa, kus suitsetasin kümne minutiga 250 sigaretti. See oli minu pääsetee,» meenutas äärekaitsja veidi utreerivalt valusat õhtupoolikut ASile. 

Ta lisas, et nad ei suhelnud pärast toda finaalmatši Zidane'iga ligemale kaks aastat, olgugi, et olid vahemikus 2000–2006 korduvalt koos koondises viibinud. «Pärast 2008. aasta EMi, kui otsustasin abielluda, käskis mu naine ka Zidane'i kutsuda,» meenutab Sagnol. 

«Helistasin siis talle, kuid ta ei saanud pulmapeole tulla. Järgmisel hommikul oli ta siiski olemas ja see tegi mind õnnelikuks. Sõime seejärel koos hommikust.»

Sagnol veetis oma parimad vutiaastad Saksamaal Müncheni Bayerni ridades, kellega tuli viiekordseks Bundesliga tšempioniks ja võitis 2001. aastal ka Meistrite liiga. Rahvusvahelisel tasandil jäigi suur triumf äärekaitsjal aga saavutamata, sest 1998. ja 2000. aasta võidukatesse koondistesse tema, erinevalt Zidane'ist, ei kuulunud. 

Tagasi üles