Eesti parim pikamaamees läbis tänavu suusatades üle 6000 kilomeetri

Mart Kevin Põlluste. Foto: Tairo Lutter

Hetkel, mil spordimaailm on jäänud seisma, on hea analüüsida eelmise hooajal tehtut ja mõelda, kuidas edasi. Nõndamoodi talitas ka Eesti parim pikamaasuusataja Mart Kevin Põlluste, kes vaatas möödunule tagasi oma blogis. 

«Möödunud hooaeg oli minu jaoks väga suureks õppetunniks ja pidin kohanema uue elurütmiga. Pärast suvel lõpetatud magistriõpinguid alustasin enda esimesel püsival töökohal. See tähendas seda, et hommikuti ei olnud enam võimalik sisse magada, vaid kell tirises vahest kell viis või kuus ning oli vaja ennast enne tööd trenni vedada. Üldiselt see mulle muret ei valmistanud. Ainsakas eneseületuseks oli see, et pärast tööd pidi tihtipeale ka teise trenni minema, mis nõudis palju suuremat vaimset pingutust. Aga kordagi ei tekkinud hetke, et enam ei jaksa, ei taha,» kirjutab Põlluste, kes tõi seejärel välja oma treeningnumbrid. 

Kokku treenis ta viimase 12 kuu jooksul 426 korda või 812 treeningtundi. Selle jooksul läbis ta 10 862 kilomeetrit ja kulutas 605 000 kilokalorit. 

10 862 kilomeetrist 6000 läbis ta suusatades (lumel, rullidel), 3700 rattaga sõites ja 1135 joostes. 

Numbreid varasemaga võrreldes tõi ta välja ka tähelepanekuid: «Esiteks treeningmahu tõus 750 tunnilt 810 tunni peale. Hooaja algne eesmärk oli 900 tundi, seda ma ei suutnud kätte saada, kuid sellest pole midagi. Treeningkordade arv on püsinud sama, kuid olen suutnud tõsta kilometraaži pea 2000 km võrra. 

Tegin väga suure edasihüppe jõusaalitreeningutes. Lisaks treeningmahule tõusis kindlasti ka intensiivsus. Tegin rohkem laktaaditaluvust tõstvaid treeninguid, mida kindlasti teen ka edasipidi. Ma ei ole loomu poolest just suurima hapnikutarbmisega mees maailmas, kuid treeningute ja hea toitumisega pean endast maksimumi välja pigistama,» kirjutas Põlluste. 

Seda, mida järgmine hooaeg tema jaoks toob, eestlane praegu öelda ei osanud, sest koroonakriisi tõttu on küsimärke palju. «Praguses olukorras ei saa väga pikalt asju ette planeerida. Ootame ja vaatame, mis tulevik toob!»