:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853191t1hb800.jpg)
/nginx/o/2015/09/11/4477843t1hf15b.jpg)
Jätkuv eriolukord on mõjutanud kõiki Eesti sektoreid. Kõik, kes midagi loovad, teevad või korraldavad. Mingiks erandiks pole selle koha pealt ka spordi suurürituste korraldajad, kes samamoodi ots-otsaga kokku üritavad tulla.
Matkaradadel toimuv süstib Tallinna maratoni peakorraldajasse optimismi
Tallinna maratoni peakorraldaja Mati Lillialliku sõnul on neil tõesti raske, kuid vaadates ümberringi, võiks olukord olla ka kõvasti hullem. «Kõigil on raske. Ei saa öelda, et spordiürituste korraldamine oleks meil kõige nutusemas seisus. Eestis on oluliselt ja eluliselt tähtsamaid valdkondi, mis vajavad turgutamist,» sõnas ta Kuku raadio saates «Saade».
Aga kui jääda rahvaspordiürituste juurde, siis näiteks Eesti linnajooksude sarjast on kaks esimest etappi tänavu juba edasi lükatud. Nii Viljandi ümber järve jooks kui ka Kuressaare linnajooks on praegu tõstetud augustisse, kuid seda, kas need jäävad ainsateks vangerdusteks, ei oska praegu keegi öelda.
«See aasta on kõigi jaoks harukordne ja erakordne ja seda ebastabiilsuse mõttes. Usun, et korraldajad ei võta suuri riske ja kui on väikegi kõhklus, et võiks esineda mingi terviserisk, siis lükatakse üritused edasi,» sõnas Lilliallik.
Järgmise rahvajooksuna peaks Eestimaa pinnal toimuma just Lillialliku meeskonna poolt korraldatav maijooks, seda 23. mail. Reaalsuses sõnab peakorraldaja aga, et iga päevaga muutub säärane asjade käik ebatõenäolisemaks.
«Minul on keeruline seda välja öelda, kas maijooks sel kuupäeval toimub, sest valitsus- ja terviseasutused pole teada andnud, kas praegu 1. maini kestev eriolukord pikeneb või mitte. Lähinädalatel võtame vastu otsuse, kuidas me maijooksuga toimetame: kas lükkame edasi või oleme sunnitud vaatama järgmisesse aastasse,» lausus Lilliallik.
Suure rahvaspordisõbrana on Lilliallik praegu samamoodi kurb, et vabalt liikumine ja spordi tegemine pole võimalik, kuid ometi näeb ta pimeduses ka päikesekiirt. «Kui vaatame, mis toimub matkaradadel, siis inimestel on spordiharjumus endiselt sees ja ma julgen arvata, et seda hoogsamalt tullakse piirangute lõppedes jooksuradadele tagasi,» sõnas ta.