Riigiprokurör Pern: osa Alaveri kriminaalmenetluse märkmetest leiti tema kaminast

Riigi juhtivprokurör Taavi Pern Foto: Kuvatõmmis videost

Täna avaldas riigiprokuratuur tagasivaate enda eelmise aasta tegevusele. Välja antud aastaraamatus on pühendatud peatükk ka suusatreener Mati Alaveri kriminaalmenetlusele, kus riigiprokurör Taavi Pern kirjeldab muuhulgas ka suusatreeneri kodust leitud tõendeid.

Perni sõnul aimas prokuratuur kohe pärast Austrias alustatud menetlust, et kaasus võib esile kerkida ka Eestis. «Mäletan, et mõtlesin huviga sellele, kas Austria menetlusega seonduv võiks anda alust menetluseks ka Eestis. Jättes kirjutamata kõikidest prokuratuuri ja politsei mõttekäikudest nendin, et lõpuks pidingi võimaliku menetluse alustamise küsimust Eestis prokurörina kaaluma mina,» kirjutab Pern aastaraamatus.

Tema sõnul oli meedias avaldatu järel kõige tõenäolisem see, et menetlust saab Eestis alustada vaid Mati Alaveri või Andrus Veerpalu suhtes. «Avalikku infot Austria kriminaalmenetluse kohta laekus meedia kaudu pidevalt. Mõistsime ridade vahelt infot lugedes, et Alaver võib väga suure tõenäosusega olla kahtlustatav ka Austria kriminaalmenetluses,» selgitab Pern.

Riigiprokuröri sõnul tuli seetõttu menetlust teha väga hoolikalt. «Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat arvestades võib ühesuguste asjaoludega uue kriminaalmenetluse alustamine olla ebaseaduslik. Fakt, et Austria menetleb juba kõiki Mati Alaveriga seotud kuritegusid, nullinuks meie võimalused kriminaalmenetluse tegemiseks Eestis. Eesti menetlus, mille raames teinuks me menetlustoiminguid ilma Austria kolleegidega konsulteerimata, võinuks jäävalt kahjustada ka Austria menetlust. Infovahetuses Austria kolleegidega abistas meid Eurojust ning kokkuvõttes otsustasime alustuseks vähemalt Mati Alaveri suhtes menetluse alustamise,» kirjutab Steven-Hristo Evestuse järel ametisse astunud Pern.

Juhtiv riigiprokurör kirjeldab aastaraamatus, et pärast uurimise algatamist on ajaaken tõendite kogumiseks väga üürike. «Hetkest, mil info poolelioleva kriminaaluurimise kohta avalikuks saab, muutub kõik. Kahtlustatavad hakkavad tõendeid peitma ja hävitama. Prokuröridel ja uurijatel algab võidujooks ajaga, et allesjäänud tõendid siiski leida. Teadsime, et Alaverile on meedia vahendusel selleks võidujooksuks stardipauk juba antud,» kirjutab Pern.

Prokuratuur kahtlustas, et Alaver oli jõudnud kõik võimalikud tõendid juba ära hävitada. «Tõtt-öelda olime skeptilised lootuse osas, kas lisaks välisriikide kolleegidelt saadavale võimalikule abile või kellegi vahetu ülekuulamisega saadavatele tõenditele meil üldse õnnestub midagi käegakatsutavat leida. Kui tõenäoline on ikka leida olulisi tõendeid inimese käest, kes on hetkel Eestis ehk kõige raskemini tabatav intervjueeritav ning kes peab enda suhtes läbiviidavast menetlusest lihtsalt aru saama?,» küsib Pern.

Ometi tunnistab prokuratuur, et neil vedas. Läbiotsimise käigus leiti nii kaustik Alaveri märkmetest kui ka e-kirjavahetus. «Kaustikusse oli tehtud märkmeid kuupäevade kohta – viimane märge alles 10. märtsi kohta andis meile ülevaate Alaveri mõtetest ja tegemistest alates Seefeldi skandaali lahvatamisest,» selgitab Pern. «Leidsime ka Alaveri e-kirjavahetuse, hoolimata kaustikus olevatest märkmetest «kustuta …»».

Perni sõnul tehti läbiotsimine sisuliselt viimasel minutil. Osa tõendeid saadi kätte – veel hävitamata kujul – Alaveri kaminast. «Võimalik, et me ei võitnud jackpot'i, kuid nii minu kui menetlejate jaoks olid leitud asitõendid sama suure väärtusega. Rääkides lotovõidust: osa märkmetest leiti juba kaminast, seega jõudsime kahtlustatavale järele finišisirgel,» kirjutab riigiprokurör.

Alaver sõlmis süüdistusega tutvumise järel prokuratuuriga kompromissi ning nõustus kokkuleppemenetlusega.

Täispikka teksti prokuratuuri aastaraamatust loe siit.