Meeleolukas sõit sai neljapäeva hommikul alguse Kuressaare kesklinnast pärast ERR-i saatele «Terevisioon» antud intervjuud kell 7.10 ja sõit lõpetati kell 17.50 Kuressaare haigla peasissekäigu ees, kuhu oli kahest kiirabiautost moodustatud finišivärav. Mehed startisid ja finišeerusid sümboolselt Kuressaare kiirabiautode saatel. Heategevusliku sõidu jooksul läbiti järgmised vahefinišid: Sandla, Tornimäe, Orissaare, Leisi, Võhma, Mustjala, Kaugatoma, Sääre, Salme.
Kogu sõidu jooksul oli võimalik toetada Kuressaare Haiglat annetusliinide numbritele helistades või pangaülekannet tehes.
«Sõit oli väga vinge ja emotsionaalne, eriti lahedaks tegi asja see, et inimesed olid raja ääres korralike vahedega kaasa elamas ning lehvitasid meile sinimustvalgete lippudega. Arvasin tegelikult sõitu planeerides, et tuleb raskem päev. Õnneks vedas meil ilmaga. Kruusateedel samuti äpardusi ei juhtunud ja kõik kulges plaanipäraselt. Ma ise tundsin jalgades väsimust 270 km peal, aga tegelikult polnud hullu midagi. Võimalik, et olin selleks pikaks sõiduks psühholoogiliselt hästi valmistunud. Kõige olulisem, et suutsime lõpuni sõita, toetajatele loodetavasti häid emotsioone pakkuda ning Kuressaare haiglale toetust avaldada ja annetusi koguda. See emotsioon, millega haigla ja kiirabi töötajad meid vastu võtsid, on unustamatu ja jääb kindlasti eluks ajaks meelde,» võttis Mihkel Räim sõidupäeva kokku.
Rattasõidu teine sangar Steven Kalf kommenteeris ettevõtmist järgmiselt: «Ma olen üllatunud, kui kiiresti see sõit tegelikult läks. Suur abi oli loomulikult meie esimese treeneri Indrek Rannama liitumisest. Üle 200 km kaasa sõitnud Rannamata me ilmselt saavutatud kiirust poleks suutnud hoida. Nii hea seltskonna ja suurepärase ilmata olnuks ettevõtmine kindlasti palju piinarikkam.»