Täna möödub 35 aastat päevast, mil Korsika MM-rallil hukkusid Soome rallitäht Henri Toivonen ja tema ameeriklasest kaardilugeja Sergio Cresto.
Täna 35 aastat tagasi hukkunud Soome rallitäht üritas päästa kaardilugeja elu
Postimees taasavaldab sel puhul 2016. aasta 2. mail Kristjan Jaak Kanguri sulest ilmunud loo.
Suurbritannia ja Monte Carlo ralli võitudega autorallimaailma tõusvaks täheks kerkinud Toivoneni vend Harri meenutas saates Urheiluruutu, et talle teadaolevalt üritas Henri elu viimastel hetkedel Crestot põlevast autost päästa.
1986. aasta Korsika MM-rallil on traagilise päeva eel läbitud juba 600 kilomeetri jagu katseid, ent ligi pool rallit ootab veel ees. 29-aastane Toivonen ja temast kaheksa kuud vanem Cresto stardivad oma B-grupi Lancia Delta S4-l ralli 18. kiiruskatsele liidritena. 17. katsel on Toivonen kasvatanud edu lähima jälitaja ees enam kui kahele minutile, ent 58 kilomeetri pikkusele katsele eelnenud hingetõmbepausi ajal märgib ta ühele ajakirjanikule mõtlikult: «See ralli on liiga kiire ja ohtlik.»
Lancia tehasetiimis sõidab teinegi soomlane, Markku Alen, ning katse eel saavad mehed tiimi treileris kokku. «Sõida ettevaatlikult,» soovitab Alen Toivonenile. Pikka juttu mehed ei tee – Toivoneni vaevab 39-kraadine palavik, ta laseb massööridel ennast mudida ja kangeks tõmbunud lihaseid pehmendada.
Kell näitab 14.53, kui Toivonen ja Cresto stardivad 18. kiiruskatsele. Selle seitse esimest kilomeetrit kulgevad Korsika saare järskudel mäenõlvadel, eri andmetel 480 kuni isegi 560 hobujõudu arendavate mootoritega «lendavateks mürskudeks» nimetatud B-grupi autode kiirus tõuseb korduvalt üle 100 km/h.
Mis täpselt juhtub seitse kilomeetrit pärast starti asuvas vasakkurvis, ei tea tänaseni keegi. Õnnetuse kohas pole pealtvaatajaid, saati telekaameraid ega fotograafe. Eemalt on näha vaid see, kuidas sekundiga lahvatavad leegid ning puude kohale kerkib kurjakuulutavalt must suitsupilv.
Tõde jääbki saladuseks
Esimesena jõuavad õnnetuspaika järgmistena startinud Bruno Saby, Massimo Biasion ja Alen, kuid neil ja nende kaardilugejatel pole enam midagi teha. Järsaku põhjas möllab tohutul kuumusel tuli – uudsetest plastmaterjalidest, alumiiniumist ja süsinikkiust ehitatud B-grupi auto põleb nagu säraküünal. Magneesiumist veljed purunevad paukude saatel, peletades kaaslasi päästa üritavaid sõitjaid eemale. Kui leegid viimaks kustutatakse, on Lanciast alles vaid tundmatuseni moondunud toruraam. Selle põhjal õnnetuse põhjust tuvastada on lootusetu.
Üht selgitust on Harri Toivonen siiski kuulnud. «Mulle on mitmelt poolt räägitud, et gaasipedaal oli põhjasurutud asendis. Teelt ei leitud ainsatki pidurdusjälge,» räägib ta aastakümneid hiljem. Viitab see sellele, et Lancial jäi gaas peale ja auto kihutas otse kuristikku, enne kui sõitjad jõudsid midagi ette võtta? Aleni sõnul olid teel küll rehvijäljed, ent nende põhjal võis aimu saada, et auto ei pidurdanud, vaid libises külg ees üle teeperve.
Toivonen teab ka, et venna surnukeha leiti väljastpoolt autot. Sama on öeldud Sergio Cresto omastele. See viitab sellele, et Henri Toivonen elas avarii üle ja püüdis seejärel Crestot põlevast autost päästa. «Kui mu vend ei oleks olnud nii isetu, võiks ta elus olla. Ma ei olnud seal, nii et ma ei tea täpselt, mis juhtus, aga nii on mulle räägitud,» mõtiskles Harri Toivonen 30 aastat hiljem saates Urheiluruutu. «Henkka oli suurepärane sõitja. Aga mulle ütleb kõik see, et ta oli ka suurepärane inimene.»
Kaks kuud varem on kohalik sõitja Joaquim Santos kihutanud Portugali rallil oma Ford RS200-l rada ääristavasse rahvamassi, hukkub kolm ja vigastada saab 30 inimest. Enam ei või alajuhid tõest mööda vaadata – B-grupi autod on muutunud liialt ohtlikeks. Kõigest tund aega pärast Toivoneni-Cresto traagilist avariid teatab Rahvusvahelise Autoliidu president Jean Marie Balestre, et B-grupi autode arendustöö on päevapealt keelatud. Järgmisest aastast neid enam radadel ei nähtagi. Koos kahe noore eluga lõpeb sel süngel päeval nagu noaga lõigatult ka üks ajajärk maailma rallispordis.
Allikad: Yle, Iltalehti