Dopinguarst Schmidti üks kaasosalistest on end politsei eest põgenedes tappa üritanud suusatreener

Walter Mayer on üks Mark Schmidti kaasosalistest. Foto: Ulrich Kettner via www.imago-images.de/imago images/dmuk-media

2019. aastal alanud Seefeldi dopinguskandaali keskne tegelane, dopinguarst Mark Schmidt, paljastas uurijatele osad oma võrgustiku kesksed tegelased.

Schmidt viibib Saksamaal vahi all alates eelmise aasta kevadest. Kui esialgu tegi ta uurijatega koostööd, siis alates maikuust on ta vaikinud. Hoolimata korduvatest taotlustest vabadusse pääseda, viibib ta jätkuvalt eeluurimisvanglas.

Saksamaa telekanali ARD sai ligipääsu uurimismaterjalidele, millest selguvad vähemalt osad Schmidt võrgustiku kesksed tegelased. Üks neist on endine Austria murdmaasuusakoondise treener Walter Mayer, kes mängis olulist rolli kliendibaasi ülesehitamisel.

Mayer oli osaline nii 2002. aasta Salt Lake City kui 2006. aasta Torino mängude dopinguskandaalides. Torinos viibis ta kohal hoolimata talle määratud keelust. Kui Itaalia politsei üllatuslikult 2006. aasta mängudel Austria koondise hotellis reidi tegi, põgenes Mayer kiiresti tagasi Austriasse. Politsei oli sellest aga teadlik. Järgnes tagaajamine, mis lõppes Mayeri jaoks Austria linnas Paternionis, kuhu politsei oli üles seadnud teeblokaadi. Hiljem on Mayer öelnud, et proovis end politsei teeblokaadi sisse sõites ära tappa.

Schmidti uurimismaterjalide põhjal saatis Mayer sakslasest arstile klientide verd. ARD võttis Mayeriga ühendust, kuid ta eitas, et on Schmidtile kliente vahendanud.

Teine mees, kes ARD andmetel Schmidti võrgustikus olulist rolli mängis, on Horvaatia kergejõustikutreener Dario Nemec. Dopinguarsti ütluste põhjal andis Nemec talle nõu, kuidas mustalt turult aineid hankida, kuidas vahelejäämist vältida ning millistes kogustes dopinguaineid doseerida. Schmidti sõnul valdas Nemec teemat sedavõrd hästi, et ta uuris horvaadilt isegi seda, kas veredopingut oleks võimalik kasutada ka hobuste ja kaamelite peal. Selle vastu olla nõudlust Bahreinis. 

Schmidti ütluste järgi alustas ta veredopingu vahendamist 2012. aastal. Klientide puhul kasutas ta koodnimesid. Näiteks Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu õpilane Aleksei Poltoranin oli «Einstein», Horvaatia rattur Kristijan Durasek «Triple X» ning Austria rattur «Nimetu».

Dopinguteenuse kastutamine maksis klientidele esimesel aastal 5000 eurot. Ajapikku hind langes ning hooaja võis läbi ajada 3000 – 3500 euroga. Tiitlivõistluste puhul käis eraldi arveldamine ning need hinna sisse ei mahtunud. Maksegraafiku osas oli Schmidt paindlik.

Schmidt lubas sportlastele, et veredopinguga nad vahele ei jää. Klientide soovil oli sakslane valmis vahendama ka teisi aineid, kuid sellisel juhul tema garantii vahele jäämise vältimise kohta ei kehtinud. Näiteks kasvuhormooni hankis ta enda kirjutatud retseptiga apteegist.