Urmas Sõõrumaa: sport vajab rahvatervise tagamiseks juurde 100 miljonit eurot aastas

Urmas Sõõrumaa. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti spordikorraldus ei vaja mitte ainult ellujäämistuge, vaid vähemalt 100 miljonit täiendavat eurot aastas, et täita spordi põhiülesannet rahvatervise tagatisena, kirjutab Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa, kelle sõnul võiks raha jagada läbi tulevase Tervisekassa ning kaitseväe. Rahvasport ja spordikorraldus tuleb kriisi ajal võtta riikliku kaitse alla, lisas ta.

Eesti spordikorraldus vajab lähiajal juurde veel vähemalt 100 miljonit eurot aastas, riigi spordieelarve peab kahekordistuma. Pool täiendavast rahast võiks minna tulevase Tervisekassa kaudu haiguste ennetamiseks rahvaspordile ja tervislikule liikumisele. Teine pool läbi kaitseväe koolisüsteemile sportlike harjumuste kujundamiseks, et kaitsevägi ei peaks koolipingist tulnud noormehi meheks vormima napi ajateenistuse ajal, vaid saab teenistuse ajal keskenduda noortele sõjakunsti õpetamisele.

See on tähis ka seepärast, et kooliajal sportlikud harjumused omandanud inimestest jätkavad koguni 80% sportlikku eluviisi ka hilisemas eas. Kui lastel ei kujune kooliajal elukestvat liikumisharrastust, on nende harjumused ja tervis täiskasvanuna pärsitud. Eriolukorras on spordiklubid suletud ning nende tulud on kahanenud nulli, kulud aga mitte. Minu meelest on erakordselt kahetsusväärne, et valitsus kompenseerib miljonites eurodes saamata jäänud omatulu, kuid ei toeta spordiklubisid, mille najal püsib rahva tervis – liikumine ja sport on peamine vahend, kuidas vähendada tervishoiukulusid ja pikendada tervena elatud aastaid.

Kui me koroonakriisi kogemusele toetudes valmistame riiki ette järgmisteks võimalikeks kriisiolukordadeks ja soovime tulevikus suuremat valmisolekut, siis sport ja liikumine aitab mitte ainult terve olla, vaid ka võimalikke viirusi paremini üle elada. 2-3 kuud piiranguid ei ole eluküsimus, kuid toimiva spordisüsteemi kokkuvarisemine oleks rahvatervise jaoks katastroof. Kui palju täiendavaid miljoneid makse maksavad riigikassasse pikemalt haigusvaba elu elavad inimesed ja kui palju miljoneid Haigekassa vahendeid jätavad nad seejuures kulutamata, ma siinkohal ei räägigi – need summad on sadades miljonites eurodes aastas.

Terve Eesti jääb haigeks, kui ta ei liigu, seepärast ei tohi liikumisvõimalust rahvalt ära võtta. Kui rahvatervis on tähtis, tuleb selle eest ka maksta. Eestis rahastab 70% sporditegevustest avalik sektor – riik, kohalikud omavalitsused, kokku ligi 100 miljoni euroga, seda summat tuleb kohe kahekordistada. Arvestades spordi toetamisega tervishoiusektorile ära hoitavat kahju, on senine panus liiga väike. Meie sporditoetused on ebastabiilsed, ei arvesta rahva tervisega ja kukuvad rasketel aegadel ära esimesena. Ainult alalises liikumises ühiskond püsib kaua tervena, elab pikalt ja täisväärtuslikult.

Me unustame eelarvet ja toetusi planeerides ära, et inimesed teevad sporti ennekõike tervise nimel. Kui ei ole liikumist, pole tervist. Spordisüsteem saab rängalt kannatada igas kriisis, aga eriti käesolevas. Ometi on tervis just nüüd kullast kallim. Kõne lõpetades ei ütle me enam: «Head aega!» vaid: «Ole terve!».

Keskmiselt sureb Eestis 1300 inimest kuus ning ligi kolmandiku surmadest oleks saanud edasi lükata, kui nad oleksid elu ajal rohkem liikunud ja sportinud. Kõige rohkem elusid nõuavad tuhandete maailmas tehtud uuringute kohaselt endiselt südame- ja veresoonkonna haigused, mille üheks suurimaks põhjuseks on inimeste vähene liikuvus. Eesti rahvas põeb statistika kohaselt südame ja veresoonkonna haigusi kaks korda rohkem kui eurooplased keskmiselt ning haigusvabu aastaid elame Põhjamaadega võrreldes 10-15 aastat vähem. Kui jätta tänases kriisis spordivaldkond vajaliku tähelepanuta, on tagajärjeks suurenevad tervishoiukulud tulevikus. Paljud haigused, mille peale riik kulutab palju raha, võiks olla olemata, kui inimesed oleksid liikuvamad.

Riik panustab raha koroonakriisi mõjude leevendamiseks, kuid inimeste liikumis- ja sportimisvajadus on tagamata. Püsige kodus, võtke kaalus juurde, jääge haigeks? Arsti juurde ka ei saa või kui, siis liiga hilja. Juba ennustatakse järgimisi viirusepuhanguid, mille puhul kannatavad kõige rohkem inimesed, kelle tervis on juba enne kehv. Või kui ei olnud, siis muutub viletsaks praegu nelja seina vahel istudes ja arstiaegu oodates. Pandora laegas on avatud ja lukku seda enam ei pane. See nõuab uut vaadet ja selgeid eesmärke mitte ainult tervishoius, vaid ka spordipoliitikas.