Suri läbi aegade Eesti teenekaim naiskorvpallur

Prantsusmaal hukkus noor ronimistalent. Pilt on illustratiivne. Foto: unsplash.com

Laupäeval, 2. mail lahkus siitilmast Eesti korvpalliajaloo teenekaim naiskorvpallur, maailmameister ja neljakordne Euroopa meister Maret-Mai Otsa-Višnjova (22.02.1931 - 02.05.2020), teatab Eesti Korvpalliliit.

Otsa-Višnjova lõpetas 1950. aastal Tartu 3. keskooli ja 1955. aastal Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna. Korvpallitreeninguid alustas ta 1946. aastal Tartu Laste Spordikoolis. Kolm aastat hiljem hakkas ta treenima Edgar Naaritsa käe all Tartu Ülikooli naiskonnas.

Aastatel 1952-1960 kuulus Otsa-Višnjova keskmängijana Nõukogude Liidu koondisesse, 1963. aastal kolis ta Minskisse ning esindas seejärel 1963-1967 Valgevene koondist. Minski Dünamo koosseisus tuli ta viiel korral ka Valgevene meistriks. Hiljem pallis ta veel ka Kohta-Järve Eesti Põlevkivi naiskonnas. 

1959. aastal tuli ta Nõukogude Liidu koondisega maailmameistriks, lisaks võis tema auhinnakapist leida neli EM-kuldmedalit (1952, 1954, 1956 ja 1960) ning ühe EM-hõbeda (1958). 

Poodiumi kõrgeimale astmele tõusis ta kolm korda ka rahvusvahelistel noorsoomängudel ning hõbemedali sai NLi koondises kaela ka ülemaailmsetel üliõpilasmängudel. 

Eesti koondise särki kandis ta aastatel 1949-1963 ning lisaks kuulus pikalt Tartu Ülikooli esinduskoosseisu, kellega tuli seitsmekordseks Eesti meistrik ning neljal puhul ka Liidu meistrivõistlustel hõbedale. Eesti korvpalli kuulsuste halli valiti ta 2010. aastal. 

Kõige paremini on Maikat, nagu Otsa-Višnjovat kutsuti, iseloomustanud naiskonnakaaslane Aime Kraus-Tobi: «Otsa oli Eesti naiskonna esimene number, korvpallipubliku lemmik. Köitsid tema võluvalt naiselik olek, siiras naeratus ja meisterlik mäng. Naiskonnaliikmete hulgas oli ta tagasihoidlik, kindlate veendumustega, alati heasoovlik, konflikte vältiv kaaslane.»