Postimehe podcastis «Kehakultuur» oli täna saate külaliseks Klubi Tartu Maratoni juht Indrek Kelk, kes rääkis muuhulgas ka dopinguteemadel.
Seda, kui levinud on doping rahvaspordis, on ilmselt raske öelda, kuid kindlasti ei ole see võõras teema. Küll aga tuleks dopingust ja rahvaspordist rääkides Kelgu sõnul täpsustada, mida sellega mõeldakse. Tema sõnul on dopingu mõiste paljudele selge, kuid rahvasporti mõistetakse erinevalt.
«Minu jaoks seostub rahvasport suurte rahvaspordiüritustega – Tartu maraton, rattarallid, Tallinna maraton. Aga need, kes räägivad dopingu kasutamisest rahvaspordis, kõnelevad tavaliselt sellest, mis jõusaalides toimub. Ei saa välistada, et mingi osa neist reeglite rikkujatest jõuab välja ka rahvaspordiüritustele,» sõnas Kelk.
«Fakt on see, et viimastel aastatel pole ühtegi juhtumit, kus rahvaspordiüritustel oleks keegi vahele jäänud. Teine tõsiasi on see, et kontrolle viiakse läbi äärmiselt vähe. Ka Tartu maratoni jaoks on need head ajad möödas, kui me oma raha eest dopingukontrolli tegime. Mina oma tutvusringkonnas ei tea kellegi peale näpuga näidata, et tema kindlasti tarvitab. On täiesti fenomenaalseid 50-aastaseid mehi, kes teevad hämmastavalt tugevaid tulemusi tõsiste noorsportlaste kõrval. Kas see on siis mõistliku treeningu vili või doping. Mina arvan, et pigem esimene,» ütles ta.
Viimati külastas Antidoping mõnda Kelgu korraldatavat rahvaspordiüritust kolme aasta eest. Tema 20-aastase karjääri jooksul on olnud vaid üks positiivne proov – 2006. aasta Tartu maratonil.
Seefeldi MMi dopinguskandaalide tagajärgi pole Kelk oma üritustel veel tundud. Sponsoritega tuleb aastatagusest juhtumist ikka juttu, kuid ta ei oska öelda, kas keegi on sel konkreetsel põhjusel tema ürituste toetamisest loobunud.
Kelgu jaoks oli kõige suurem üllatus, et dopinguga oli seotud Karel Tammjärv, kuid suures plaanis oskas suusarahvas lõhkevat pommi oodata. «Mis kogu seda püramiidi tippu puudutab, siis see ei olnud väga suur üllatus. Ma arvan, et kõik, kes Eesti suusaspordiga 20 aasta jooksul serva pidi kokku on puutunud, on vihjeid näinud. Suure jama väljatulek ei olnud üllatus.
Eesti suusatamise suurim mure ei ole tema sõnul aga doping, vaid kehvad talveilmad. «Kõik need muud dopinguteemad ja asjad mattuvad üsna kiiresti lume alla, kui seda lund tuleks. Kui lund ei tule, paistavad paraku ka need kolletavad kondid meile kauem välja.»