Olümpiamängudelt 23 kuldmedalit võitnud ujuja Michael Phelps võitleb koroonakriisi ajal depressiooniga. Phelpsi sõnul on see haigus kimbutanud teda pikka aega ning maailmas kehtiv olukord pole tema vaimsele seisundile just hästi mõjunud.
Kõigi aegade edukaim olümpiasportlane võitleb koroonakriisis depressiooniga (1)
«Tahate teada tõde? Kuidas mul tegelikult läheb? Kuidas ma saan hakkama karantiini ning ülemaailma pandeemiaga? Ütlen lihtsalt – ma endiselt hingan,» alustas Phelps.
«See on olnud üks nendest kuudest, kus mu meeleolu käib lainetena üles ja alla. See pandeemia on olnud üks kõige hirmutavamaid aegu, millest ma läbi olen tulnud. Olen väga tänulik enda perele, et olen terve ja turvalises keskkonnas. Olen ka tänulik, et me ei pea muretsema arvete tasumise ja toidu pärast, nagu paljud teised seda praegu teevad. Aga ikkagi – tunnistan, et olen hädas.»
Kõigi aegade edukaima olümpiasportlase sõnul aitab probleemist avameeli rääkimine tal olukorda kergendada. «Enne Rio olümpiamänge jagasin ma enda vaimseid probleeme avalikult. Ei olnud toona kerge endale tunnistada, et ma pole perfektne inimene. Aga sellega avalikult välja tulemine võttis mu õlgadelt raske koorma. See tegi mu elu kergemaks. Nüüd tahan taas avalikkuse ette tulla. Tahan aidata inimestel mõista, et nad ei ole oma võitlustes üksi. Paljud meist võitlevad praegu oma sisemiste deemonitega. Rohkem kui eales varem,» rääkis endine tippujuja ESPNile antud intervjuus.
Phelpsi sõnul pole depressioon haigus, mis lõplikult kaoks. «Peamine, mida silmas pidada, on see, et mentaalsete probleemide käes vaevlevad inimesed ei saa täiesti terveks mitte kunagi. On halvemaid ja paremaid päevi, aga finišijoont selles võitluses pole. Olen andnud intervjuusid pärast Rio olümpiamänge ja jutt on kõigis sama: Michael Phelps rääkis avameeleselt enda depressioonist, läks ravile, võitis olümpiamängudel kulla ning on nüüd paremas seisus. Tahaksin, et see oleks tõde ja vaid nii lihtne. Aga tegelikult on see reaalsust ignoreeriv. Keegi, kes ei ole ärevushäirete ja depressiooni all kannatanud, ei mõista seda.»
Phelpsi sõnul oli tal sportlasena kergem olukorraga toime tulla. «Kui ma ujumisega tegelesin, oli minu väljapääs spordis. Bassein oli mu põgenemiskoht. Võtsin kõik selle sisemise raevu ja kasutasin seda motivaatorina. Nüüd on see pelgupaik kadunud. Olen aga õppinud, et raskel hetkel tuleb teha samm tagasi ja sügavalt hinge tõmmata. Küsida endalt: kust need emotsioonid tulevad ja miks ma nii vihane olen? See on meetod, mida ma ravil olles õppisin ja mida ma oma kolmele poisile samuti õpetan,» rääkis Phelps.