Kas Kanter kaitseb olümpiavõitu ja Alaver naaseb peatreeneriks?

Gerd Kanter. Foto: Mihkel Maripuu

Postimehe sporditoimetus esitas alanud spordiaasta kohta kümme küsimust, alustades Gerd Kanteri võimalusest kaitsta olümpiavõitu ja lõpetades Mati Alaveri naasmisega suusakoondise peatreeneri toolile. Aasta näitab, kas meil oli õigus.

Mullu oli küsimusi samuti kümme ning õiged ja valed vastused jagunesid sama hästi kui pooleks. Neli vastust olid õiged, neli läks mööda ja kahel juhul läks täppi vaid pool ennustusest.
Ette suutsime näha Eesti võrkpallurite EM-finaalturniiril saadud ühte võitu, Joel Lindpere naasmist jalgpallikoondisse, Margus Hundi edu ameerika jalgpallis ja sõudjate olümpiapääset kahepaadil.
------------------------------------------------------

Kas Gerd Kanter suudab kaitsta Pekingi olümpiavõitu?

Viimased kuus-seitse aastat oleme harjunud mõtlema, et kui keegi teine suurvõistluselt medalit ei saa, siis kettaheitja Gerd Kanter toob ikkagi kastanid tulest. Selle aja jooksul on ta vääratanud vaid korra, Barcelona EMil, kus tuli leppida neljanda kohaga. Kindlustunde on tekitanud Kanteri hämmastav stabiilsus ja seepärast võib ka Barcelonas juhtunut nimetada reeglit kinnitavaks erandiks.

Mõistagi ei kujune olümpia Kanterile kergeks jalutuskäiguks. Pärast leedulase Virgilijus Alekna põlvkonna taandumist on viimastel hooaegadel kerkinud esile noored ja vihased mehed eesotsas kaks MM-kulda võitnud sakslase Robert Hartingu ja poolakast Euroopa meistri

Pjotr Malachowskiga. Võidule pretendeerijaid on olümpia finaalis aga veelgi.

Kanteri kasuks räägib aga tõsiasi, et võitmiseks vajalike tulemuste tase pole aastatega tõusnud. Miks ei peaks Eesti vägilane suutma oma parimat korrata?

Postimees usub, et Gerd Kanter jõuab Londoni olümpiaks tippvormi, kuid päris võitu tal enam napsata ei õnnestu. Hõbe on aga samuti suurepärane saavutus.  

Kas seitse aastat Rakveres olnud Andres Sõber lahkub Tarvast?

Rakvere Tarva korvpallimeeskonna peatreener Andres Sõber on koduses korvpallis omaette nähtus – kaks aastat tagasi viis ta oma hoolealused Eesti meistriliigas hõbemedalini, pärast vaiksemat vaheaastat plaanib ta üllatusi ka tänavuseks kevadeks. Kuid kas ühe väikelinna kasina eelarvega meeskond ei jää suure Sõbra jaoks kitsaks – miks ei võiks ta asuda suuremate võimalustega ja võimsamaid väljakutseid pakkuva klubi etteotsa?

Sõber pole teinud saladust, et soovib osaleda suuremas mängus, olgu see Tartu Rock või Eesti koondis. Pealegi lõpetab ta Rakveres juba oma seitsmendat hooaega ja pole kahtlust, et hing ihkab muutust. Kuid kuhu minna? Kalev/Cramo – selle klubi juhid pole kunagi ilmutanud erilist Sõbra soosimist, seega vaevalt. Tartu Ülikool – päris raske on ette kujutada, kuidas sobiks Sõbra natuur akadeemilisse ja unisesse Tartusse, seega samuti, vaevalt.

Väljapääs oleks Tarva taseme tõstmine. Sõber on öelnud, et tahaks oma meeskonna viia Balti liiga eliitdivisjoni. Eesti mõistes olekski see juba suurde mängu sekkumine.

Postimees usub, et Andres Sõber jääb Rakverre ja suudab meeskonna tõsta Balti liiga eliitdivisjoni tasemele.

Kas Mikk Pahapill ja Andres Raja suudavad oma võimed korralikuks punktisummaks vormistada?

Eesti kümnevõistluse tugitalad Mikk Pahapill ja Andres Raja on juba mitu kevadet alustanud hooaega suurte lootustega, ent korralikku pauku pole sellele järgnenud. Jättes kõrvale Mikk Pahapilli kolm talve tagasi võidetud EM-tiitli seitsmevõistluses, on pettumusi rohkem kui õnnestumisi.

Uuel kevadel on uued võimalused – esmalt EM Helsingis ja seejärel olümpia Londonis. Mis oleks hea tulemus? Pahapillile 8600 punkti, Euroopa meistri tiitel ja olümpial koht esikuuikus, Rajale 8400 punkti, EM-medal ja koht olümpia esikümnes. Ei midagi utoopilist.

Postimees usub, et kahest mehest üks suudab ületada meie pakutud tulemuse.

Kas Kaia Kanepi jõuab mõnel tennise suurturniiril finaali?

Eesti tennise esireket Kaia Kanepi on tõestanud, et võib heal päeval võita keda iganes, samas aga kaotada ka pealtnäha keskpärasele vastasele. Nagu naiste spordis ikka. Seepärast ongi ennustamine tema puhul ülimalt tänamatu töö.

Need, kes aastate jooksul Kanepi tegemisi jälginud, teavad, et piiga on tõusnud või tõusmas uuele tasemele. Kas sellest piisab, et pääseda ka päris suurturniiri finaali, on juba omaette küsimus.
Hooaja esimesel turniiril saadud võit sellele veel täpset vastust ei anna.

Kanepi kasuks räägib aga fakt, et lõpuks ometi on ta leidnud stabiilsuse – koostöö treener Silver Karjusega sujub hästi ja on viinud silmanähtavate tulemusteni, hästi näivad olevat paigas ka tiimi taustajõud. Seega on loodud kõik eeldused hea tulemuse sünniks.

Postimees usub, et Kaia Kanepi jõuab tänavu korra suurturniiri poolfinaali, kuid esialgu jääbki see laeks. Vahva oleks, kui see sünniks Londoni olümpial.

Kas Rein Taaramäe jõuab Tour de France’il esikuuikusse?

Taaramäe ise ja paljud rattafännid räägivad viimasest võimalusest võita parimale noorele mõeldud valge särk. Postimehe hinnangul võib aga eestlases olla juba nii palju sisu, et võidelda märksa tõsisemate eesmärkide nimel – näiteks üldarvestuses koha eest esikuuikus. Suure tõenäosusega tagaks see ka valge särgi.

Nii kõrgele kohale tõusmine tähendaks juba uut kvaliteeti, enam ei piisaks ränkrasketel tõusudel omas tempos kulgemisest ja teise kümne alguse kohal finišisse rühkimisest, vaid see nõuab sõitmist parimatega ühes tempos ja nende käikudele vastamist.

Postimees usub, et Rein Taaramäe lõpetab Tour de France’i esikuuikus ja jõuab Londoni olümpia eraldistardiga sõidus esikümnesse.

Kas Mati Alaver naaseb Eesti suusakoondise peatreeneriks?

Üldsuse hulgas on levinud arvamus, et Alaveri saatus sõltub paljuski sellest, millise otsuse langetab rahvusvaheline spordiarbitraaž Andrus Veerpalu dopinguloos. Tegelikult ei pruugi see nii olla.
Eesti suusatamise jaoks oleks Alaveri-suguse mehe kõrvalejäämine raiskamine – hilissügiseks on tema peatreeneri volituste peatamisest möödas aasta ning pole sugugi võimatu, et Eesti Suusaliidu arvates ongi see piisav karistus. Siiani pole talle ju ametlikult asendajat otsitud ja praegu peatreeneri kohusetäitjaks olev Raul Olle on avalikult kinnitanud, et ei soovi seda ametit oma põhitööks.

Alaver jätkab ju nagunii mõnede sportlaste isikliku treenerina ning tiirleb ka MK-karussellis. Aasta, pooleteise pärast on suusamaailm juba Veerpalu loo ja sellega seotud treeneri unustanud. Pealegi poleks Alaver ainus, kes pärast õpilase patustamise ilmsikstulekut oma tööd jätkab.  

Postimees usub, et aasta lõpuks on Mati Alaver naasnud Eesti suusakoondise peatreeneri toolile.

Kas Ott Tänak jõuab mõnel WRC-sarja etapil poodiumile?

Autoralli MM-sarja ja eestlaste seal osalemise ümber on veel palju segast. Pole võimatu, et Tänak on ainus, kes algaval hooajal stabiilselt kõrgemal tasemel kihutab, ülejäänud piirduvad vaid mõnel üksikul etapil startimisega.

Mõistagi ei mõjuta kaasmaalaste osalemine Tänaku väljavaateid. Möödunud hooajal tõestas ta, et suudab sõita kohati väga kiiresti.  Küsimus oli ja on hoopis selles, kas ta oskab meeletu tempo juures teel püsida ja auto tervena finišisse tuua. Seni on kippunud ta vääratama… Samas on tal tänavu mõneti kergem – esimesel WRC-hooajal ei oodata temalt imetulemusi ja kui õpetaja Markko Märtin suudab vajutada õiget rahustamisnuppu, peaks Tänak keskenduma rahulikumale, kuid täpsemale sõidule. Arvestades tipu hõredust, poleks sellisel juhul esikolmikusse jõudmine mingi ime.

Postimees usub, et Ott Tänak suudab säilitada külma pead ja vähemalt korra päris staaride kõrval poodiumile tõusta.

Kas mõni Eesti korvpallur liitub korraliku välisklubiga?

Eesti korvpalli allakäigu üheks põhjuseks on peetud mängijate mugavat elu ja soovimatust end välismaal proovile panna. Praeguse seisuga pallib piiri taga vaid kolm Eesti koondislast: Kristjan Kangur, Janar Talts ja Siim-Sander Vene.

Kes võiksid veel sellisele käigule mõelda? Näiteks tänavu Kalev/Cramos uue hingamise leidnud Gregor Arbetil oleks selleks sammuks viimane aeg ja küllap ta leiaks endale ka kosilasi. Tanel Sokule ja Gert Dorbekule tuleks see samuti kasuks, kuid kas neil oleks kuhugi minna? Sama kehtib ka Joosep Toome kohta. Tartlastest võiksid keskkonda vahetada tagamehed Rain Veideman ja Sten-Timmu Sokk, kuid nende puhul võib saada takistuseks praeguse koduklubi vastuseis. Sisuliselt ongi kõik.

Postimees usub, et suurt välisklubidesse pagemise lainet kahe hooaja vahel ei tule. Õigupoolest ei lahku koduliigast ükski arvestatav mängumees.

Kas Eesti jalgpallikoondise tõus jätkub?

Eesti jalgpallikoondis pakkus möödunud aastal unustamatuid emotsioone, kuid silmakirjalik oleks väita, et tegemist polnud suure üllatusega. Ükski Eesti koondise jalgpallur ei mängi ju Euroopa mõistes absoluutses tippliigas või tõelises tippklubis. Pigem on nende leivaandjad tugevalt alla keskmise taseme. Ja kahjuks pole olukorra paranemist näha.

Seepärast on raske uskuda, et Eesti koondis suudab kohe ka järgmises valiksarjas uuesti kivist vett välja pigistada. Märksa tõenäolisem on langemine oma tavapärasele tasemele – võime suuri vahel ehmatada ja autsaiderite vastu hätta sattuda.

Postimees usub, et Eesti jalgpallikoondis saab 2012. aastal peetavast neljast MM-valikmängust punktid kirja vaid Andorra vastu, üllatusvõite seekord ei sünni.

Kellest saab uus Eesti Olümpiakomitee president?

EOK praegune president Mart Siimann on teatanud, et ei kavatse sügisel valimistel kandideerida. Seega saab Eesti sport uue juhi.

Kuluaarides on räägitud peamiselt kahe mehe võimalustest ja eelseisvast valimisheitlusest: EOK praegune peasekretär Toomas Tõnise ja Olümpiaakadeemia president Neinar Seli. Neist Tõnise on eluaegse spordiametniku etalon, Seli aga ärimehest endine sportlane ja nüüdne suur spordisõber. Kaks väga erinevat inimest ja maailmavaadet.

Postimees usub, et EOK uueks presidendiks valitakse Neinar Seli.