Suusakaunitari jaoks on olnud tänavune aasta lausa kohutav

Mikaela Shiffrin kallistab tšehhitari Petra Vlhova treenerit Livio Magonit.

FOTO: Giovanni Auletta/AP

Praegune aasta on paljudele sportlastele väga keeruline olnud, kuid olümpiavõitja Mikaela Shiffrin võib seda pidada koguni halvimaks oma elus.

Shiffrin on Ameerika Ühendriikide mäesuusataja, kes keskendub peamiselt slaalomile ja suurslaalomile. Tema elu muutus täielikult tänavu veebruaris, mil ootamatult suri tema isa Jeff, kes oli selleks hetkeks ainult 65-aastane.

25-aastane Shiffrin oli sel hetkel veel Euroopas võistlemas, kuid tormas kiiresti koju Coloradosse, et minna haiglasse isale toeks. Kahjuks ei saanudki Jeff enam kunagi haiglast välja ja Mikaela oli isa surivoodi juures koos ema Eileeni ja venna Tayloriga.

Pärast leina suutis Mikaela veel märtsis MK-sarja naasta, kuid koroonaviirus lõpetas selle enne tegelikku lõppu. Üldarvestuses jäi ameeriklanna ilma nii MK-sarja võidust, mida ta oli edukalt kaitsnud kolm aastat kui ka slaalomi arvestuse esikohast, mis on temale kuulunud koguni kuus korda viimase seitsme aasta jooksul. Mõistetavalt olid sportlikud tulemused tänavu teisejärgulised.

«See on üks nendest asjadest, mida on võimatu mõista. Inimene aju pole selleks lihtsalt mõeldud ja kui miskit säärast juhtub, mis täpselt kohale ei jõua, siis lihtsalt tuleb ajaga edasi minna,» selgitas tippsportlane. 

Tema isa oli meditsiinis töötav anestesioloog, kuid Mikaela jaoks midagi veelgi enamat, sest tänu temale sai naine sporditegemisi üsna vabalt võtta. Nimelt tegeles ta isa kogu Mikaela finantsilise poolega ja pidas tema agendiga päevast päeva erinevaid läbirääkimisi.

Seega jäi Mikaela elu pärast isa surma justkui seisma nagu praegu koroonaviiruse tõttu kogu maailma sport. Nüüd saigi ta vajaliku aja, et olukorraga paremini toime tulla ja perega asja seedida. «Peame säilitama positiivsust ja see käib eriti minu kohta,» rääkis olümpiavõitja, kes hoiab end koduses jõusaalis kenasti vormis, kuid tegeleb veel erinevate hobidega. «Mu isa ütles alati, et naeratus tekitab ajus reaktsiooni, mis teeb sind õnnelikumaks. Isegi, kui tunned ennast halvasti, siis tuleb kasvõi naeratust teeselda.»

Tagasi üles