Eesti Autospordi Liidu (EAL) ja Rally Estonia omavaheline vägikaikavedu jätkub. Nimelt kaevas üks osapool hiljuti teise kohtusse.
Rally Estonia pöördus autospordiliidu vastu kohtusse
EALi juhatuse liige Janis Kaal kinnitas Postimehele, et Rally Estonia korraldajad on EALi vastu tõepoolest kohtusse pöördunud, kuid süüdistuste sisu ta avaldama ei soostunud. «Küsimus pole liiga keeruline ja loodan, et meie kohtud töötavad kiiresti,» lausus ta.
Rally Estonia üks korraldajatest Tarmo Hõbe sõnas Delfile, et nemad vaidlustasid EALi juhatuse otsuse rahvusvahelise ralli osalustasu erakordse tõstmise kohta.
Esmaspäeval saatis Kaal EALi liikmetele kirja, kus vägikaikavedu samamoodi pikemalt lahkab. Sealt ilmneb, et Rally Estonia üks peakorraldajatest Urmo Aava nõudis aprilli alguses alaliidu juhatuse täies koosseisus tagasi astumist. See olevat üks tingimus, et vahepeal juba maha kantud Rally Estonia ikkagi toimuks.
Kuigi tegu oli sisuliselt väljapressimisega, oli alaliit nõus sellele vastu tulema, kui Aava seejuures kirjalikult kinnitaks, et juhatuse tagasiastumise korral ralli ikkagi toimub. Sellest olevat Aava aga keeldunud.
***
Postimees avaldab Kaalu mõttekoja eel Eesti Autospordi Liidu liikmetele saadetud kirja täismahus:
Mõttekoja eel ja autospordile mõeldes
Eesti autospordil on vedanud, kõvasti vedanud.
On vedanud, et on traditsioonid. On vedanud, et on inimesed, kes on panustanud süsteemi ülesehitusse ja toimimisse oma aega ja vahendeid. On vedanud, et on inimesed, kes on panustanud, et meil oleks maailmameistrid. On vedanud, et väga suur hulk inimesi teeb tööd, et oleks kasvulava uute meistrite tekkeks. Paljudel juhtudel vabatahtlikult ja tasu saamata. Alustades rahvaspordist ja lõpetades kõrgemate sarjadega.
Selle taustal on erakordselt küüniline, et kitsas erahuvi, loodud süsteemi ja võidetud saavutuste suurim kasusaaja püüab oma toiduahela kinnistamiseks Eesti autospordi liitu kaaperdada. Isikliku pikaajalise tulu tsementeerimiseks on see huvirühm ohverdanud ka siinse autospordi suursündmuse. Tähtis on võtta võim ja kindlustada seeläbi edaspidine puutumatus.
Olukorra mõistmiseks peab teadma asjaolusid. Fakte on varjatud, moonutatud ja püütud anda tegelikkusest teistsugune pilt. Aeg on asjad selgeks teha.
Mis on Eesti autospordi liit (EAL)?
EAL on liikmesklubide ühendus, mis on loodud ennekõike autospordi edendamiseks, koordineerimiseks ja liikmete ühiste huvide kaitseks. Rõhutan, ühiste huvide, mitte kellegi kitsa erahuvi kaitseks.
Mis on Estonian Autosport Events MTÜ (EAE)?
EAE on kolmele eraisikule (kellest kaks on olnud EAL-i juhatuse liikmed) kuuluv ühing, mis on korraldanud Rally Estoniat, saanud riigilt aastas 980 000 eurot toetust ja sadu tuhandeid kohalikelt omavalitsustelt.
Mis seob EAL-i ja EAE-d?
Poolte vahel on sõlmitud rahvusvaheliste autoralli suurvõistluste korraldamise leping perioodiks 2018–2023. EAL ei ole lepingut rikkunud ega sellest taganenud. EAE on ühepoolselt taganenud lepingu täitmisest ja asunud lepinguvastaselt varjama ralli korraldamiseks saadud vahendite tegelikku kasutusotstarvet. Eeltoodu annab alust kahtlustuseks, et asjad Rally Estonia korraldajate majandustegevuses ei ole korras. Kurioosumina on hoopis EAE ise asunud ähvardama EAL-i kahjunõuetega ja kaevanud EAL-i kohtusse.
Miks korraldati mõttekoda?
Mõttekoda kui autospordi ja selle arengu uusi perspektiive otsiv koostöövorm on sisuliselt õige ja hea asi. Paraku mitte niisugusena nagu selle on loonud mõttekoja praegused ellukutsujad.
Praegusel juhul on mõttekoda kokku kutsutud kitsa erahuvi (Rally Estoniat korraldava EAE MTÜ ja selle eraisikutest liikmed) kaitsmiseks. Eesti autospordi suurimate kasusaajatena ei soovi EAE omalt poolt autosporti panustada. Selle asemel püütakse alaliitu kõiki vahendeid kasutades üle võtta, et väärtuslik ja riigi ulatuslikult toetatud toiduahel kinnistada. Nii võibki juhtuda, kui õnnestub valede ja tühjade lubadustega kriitiline hulk EAL liikmeid ära petta.
Kõike eelöeldut kinnitab juba mõttekoja formaat – üks mees ainuisikuliselt kogub infot, süstematiseerib ja esitab seda. Nii on mõttekoda juba eelduslikult kaugel avatud mõttevahetusest ja objektiivsetest aruteludest. Mõttekoda seesugusena ei ole legitiimne, ei ole osalisi võrdselt arvestav ega kaasav.
Millest sündis tüli?
EAL soovis piirata ebavõrdset kohtlemist, liikuda spordisisese solidaarse panustamise poole ja viia hinnastamine kooskõlla üleeuroopalise praktikaga. Euroopas on ainult üks erand, mille puhul on alaliit WRC tasemel sündmuse delegeerinud kolmandale organisatsioonile (Saksamaa WRC etapi korraldaja on ADAC, üle 21 miljoni isiku ühendav ja 1903. aastast tegutsev võimas organisatsioon, FIA liige). Õiguse eest tasutakse hinnakirja alusel alaliidule (Deutsche Motor Sport Bund) üle 321 000 euro aastas. Kõikides muudes riikides on WRC etapi korraldaja alaliit.
EAE on Rally Estoniat alati korralduslikul tasemel võrdsustanud WRC etapiga. Seejuures on EAE tasunud WRC promootorile ka WRC brändi kasutamise eest hiigelsummasid, teadaolevalt ligikaudu 300 000 eurot aastas. Seega on EAE end ise seadnud WRC etapiga võrreldavale tasemele, kuid kui jutt käib proportsionaalsest panusest Eesti autosporti tervikuna, taandatakse end kiirelt võrreldavale positsioonile kõige pisema kohaliku ralliga. Tõsi, seda panust promootori kaukasse pole siiani vääristatud isegi Rally Estonia kandidaatrallide nimistusse lisamisega...
Tüli sündis, sest EAE ei soovinud neid põhimõtteid austada ja autospordi kui terviku arengut toetada. Ei nüüd ega tulevikus.
Miks jäi Rally Estonia ära?
Rally Estonia ärajätmisele eelnesid pikad läbirääkimised, mille käigus avaldas EAE vankumatut survet EAL-i juhatusele ja saavutas seeläbi kehtestatud hinnakirja kohta järjest soodsamaid tingimusi. Kuni lõpuks jõuti punkti, et EAE ei oleks pidanud EAL-ile tasuma sentigi. Oleg Gross oli valmis registreerimismaksu kogu 100 000 euro ulatuses ise tasuma. Ralli saanuks korraldatud ja alaliit võimsa panuse eelarvesse. Seega ei jäänud Rally Estonia ära EAL-i kehtestatud hinnakirja tõttu.
Järgnenud sündmused kinnitasid, et Rally Estonia jäi ära ainult ühel põhjusel – see toodi ohvriks eesmärgiga võtta üle Eesti autospordi liit. On märgiline, et isegi pärast ralli ärajäämisest teatavat pressikonverentsi viivitati ametliku teatega EAL-ile ja FIA-le üle kahe nädala. See esitati alles pärast korduvaid järelepärimisi 11. aprillil.
EAL soovis lõpuni, et Rally Estonia korraldaks Urmo Aava ja EAE. Sündmused kulmineerusid 4. aprillil kui Urmo Aava nõudis ralli korraldamise eeltingimusena EAL-i juhatuse täies koosseisus tagasiastumist sama päeva õhtuks. Kuigi tegu oli erakordselt küünilise väljapressimisega, otsustas EAL-i juhatus Eesti rahvale ja riigile sedavõrd olulise sündmuse toimumise nimel nõustuda. Omapoolse tingimusena soovis EAL saada Urmo Aava kirjalikku kinnitust, et juhatuse tagasiastumise korral ralli toimub. Kinnituse andmisest Urmo Aava keeldus.
Miks on suurim süüdlane just Janis Kaal?
Ma lõhkusin toiduahelaid ja juurdunud majandamismudeleid.
Urmo Aava ja Tarmo Hõbe soovisid minu kaasabil olematu tasu eest (mis olnuks kolm korda väiksem kui senise partneri Grossi toidukaupade poolt EAL-ile tasutud) tuua autoralli EMV peasponsoriks Rally Estonia üht toetajat. Loomulikult ma ei nõustunud.
Autospordi iga-aastase suure kahjumiprojekti – gala – kulueelarvest läks lõviosa Tarmo Hõbega seotud ettevõttele Best Idea OÜ. Viimati – 2018. aastal – oli gala korralduse kogukulu 62 426 eurot, millest maksis EAL nimetatud ettevõttele 55 975 eurot. Ehk 90% kui rääkida kombeks saanud protsentide keeles. Ma ei lasknud sel jätkuda. Uues formaadis gala kogukulud vähenesid veerandi jagu, majandustulemus paranes poole võrra.
Eelmisel aastal põhikirja uue redaktsiooni väljatöötamisega tegelenud töörühma kaasatutest paljude sooviks on olnud EAL-ilt uue põhikirja abil ära võtta põhiõiguseid, sealhulgas õigust meistrivõistluste korraldamisega seotud tuludele. Teisisõnu soovis teatud huvirühm tegutseda liikmete ühishuvi vastu. Ma ei nõustunud.
Ma olen autospordi kaaperdamise vastu.
Mida me ei tohiks teha?
Me ei tohiks jätta autosporti inimestele, kes külmavereliselt ja millestki hoolimata tegutsevad vaid isikliku kasusaamise eesmärgil. Hoolimata spordi terviklikust arengust, hoolimata alaliidu ja autospordi avalikust mainest ja hoolimata arengusse panustanud inimestest.
Me ei tohiks jätta autosporti inimestele, kes ilmutavad aastate jooksul oma „südamevalu” ja soovi anda „vabatahtlikku panust 20 tundi kuus” sel ajal – ja ainult siis –, kui mängus on isiklik huvi.
Me ei tohiks jätta autosporti neile, kes püüavad võita tähelepanu vormiga ja jätavad sisu märkamata. Ükski põhikiri ei pane alaliitu elama, seda teevad inimesed. Ükski suurejooneline idee autospordi edendamiseks ei realiseeru iseenesest, see vajab ressursse.
Mida me peaks tegema?
Kasutama hetke. Muutma alaliidu finantsiliselt tugevaks, et oleks vahendeid heade mõtete realiseerimiseks. Kaasama need mõjukad inimesed, tänu kellele on Eesti autosport praegu rahva südames ja maailma tipus, kaasama neid, keda ei tohi värskete mõtete toojana kõrvalseisjaks jätta. Seisma kõrgemal kui kitsas erahuvi ja tagama laiapõhjalisuse. See eeldab igaühe panust. Solidaarset ja proportsionaalset panust.
See eeldab õigeid otsuseid EAL-i liikmena. Tulevasel üldkoosolekul ja edaspidi. Soovin selleks kõigile tarkust ja jõudu.
Janis Kaal
EAL-i juhatuse liige