Kalev/Cramo füsioterapeut meenutas välistreenereid: kes räuskas, kes oli õiglane

Copy
Priit Lehismets.
Priit Lehismets. Foto: Matti Kämärä

Korvpall on võistkonnaala, kus korraga jookseb platsil küll vaid viis mängijat, kuid edu sõltub oluliselt suuremast arvust inimestest. Üheks ülimalt oluliseks lüliks iga korvpallimeeskonna juures on oma tööd hästi oskav ja mängijatega suurepäraselt läbi saav füsioterapeut. Täpselt nendele kriteeriumitele vastab meie seekordse loo kangelane Priit Lehismets.

Eesti korvpalli 100. aasta juubeli intervjuus räägib Eesti korvpalli «staarfüsio» enda sportlaskarjäärist kergejõustiklasena, meenutab BC Kalev/Cramo kõige värvikamaid treenereid ja mängijaid, paneb «puid alla» mitmetele Eesti koondislastele ja koostab enda sümboolse viisiku, mis varjutab pikkusega päikese.

Kuidas jõudsid noorena spordi juurde ja mis aladega lapsena tutvust tegid?

Meil Vokas, kus ma sündisin, elu käis. Olime kõik hakkajad spordipoisid. Siin on lähestikku kaks küla - Voka ja Toila. Pidevalt käis kemplemine, kes on jalgpallis parem, kes võidab pesapallis või kes on mingis kolmandas asjas üle. Aga käisime seejuures kõik ühes koolis ja isegi ühes klassis. Margus Teelahk oli treener, kes siin kohaliku korvpallitrenni käima pani. Ta käis vahepeal Soomes ja tuli tagasi uute teadmiste ja ideedega. Olid üliägedad korvpallitrennid.

Sa siis tegelesid lapsena päris tõsiselt korvpalliga?

Me käisime kõikides trennides, kus oli kihvt treener. Kolm korda nädalas olid meil kossutrennid ja need olid üliägedad. Margus möllas, karjus ja oli natuke ropu suuga, meile poistele see meeldis väga. Lisaks tegin ka kergejõustikku ning ühel hetkel vaadati, et olen järjest kiiremini jooksma hakanud. Vaikselt hakkas see jutt kerima, kuni lõpuks keegi mainis, et võiksin minna Tallinnasse spordikooli. Läksingi.

Miks Sinust siis ikkagi korvpallurit ei saanud?

Lühike! Aga käisime ikka mingitel võistlustel ka, mingitel kohalikel Ida-Virumaa mõõduvõttudel. Rohkem ma vist polegi n-ö päris korvpalli mänginud. Kaldusin kiirelt sinna jooksmise poole ära.

Kui TSIK-is õppisid, siis kes korvpalluritest Sinuga samal ajal koolis käisid?

Meil oli kõva punt. (Alar) Varrak oli, Hirv oli... Hirve tead (Naerab.)? Väga pikk kutt, selline 208-210 cm. Siis Kauri... Kaurit tead? Kauri... kurat, mis ta nimi nüüd oligi? Kõigil olid ju hüüdnimed, ega mina enam ei mäleta (Naerab.). Siis oli see raadiohääl... ühe naisega teevad mingit armastussaadet hommikuti...

Jesper Parve?

Jesper Parve, voh! Parve oli samal ajal. Siis kommentaator Kalev Kruus ja (Rait) Käbin olid. Ei, mängumehi oli seal palju. Pärast tulid veel (Kristjan) Kangur, Reinar (Hallik) ja nende eakaaslased. Kangur on minust kolm aastat noorem.

Kuidas Sa füsioterapeudina lõpuks korvpalli juurde jõudsid?

Tegelikult ma töötasin alguses (Gerd) Kanteriga ja mul oli teisigi sportlasi. Mitu aastat tegelesin laskesuusatajatega ja siis käsipalluritega. Siis veel (Aleksander) Tammert ja (Andrus) Värnik. Aga samal ajal käisin väga palju korvpalli vaatamas. Ühel hetkel helistas mulle Remo Holsmer ja küsis, kas oleksin nõus Kalevisse tulema. Vist oli nii, et Kairi Kepp oli seal tööl ja ta läks mingil põhjusel minema. Töötasin sel ajal Audenteses, sealses spordimeditsiinikeskuses. Olin siis küll Tartu Polarise klubi suur fänn, aga mõtlesin: «Kurat, kui selline pakkumine Kalevist tehakse, siis miks mitte vastu võtta?» Käisin kontoris vestlusel ja järgmisel päeval olin juba tööl.

Oled saanud aastate jooksul Kalev/Cramos töötada väga erinevate treeneritega. Millised on olnud peatreenerite ühised jooned ja millised erinevused?

Ühiseid jooni väga pole. Kõik on täiesti erinevad. (Alar) Varrak on vaikne ja tasakaalukas ning proovib pigem seletada. (Aivar) Kuusmaa võis hetkega nii korralikult plahvatada, et tuli kõrvale minna. (Roberts) Štelmahers on väga õiglane. Ta teeb häält siis, kui on vaja teha, niisama mitte. (Donaldas) Kairys ei andnud kellelegi hingamisruumi. (Veselin) Matic oli «lambiplahvataja». Kui klubijuhid tulid saali, siis ta võis plahvatada, karjuda ja räusata. Näitas, et töö käib. Kui ülemused lahkusid, siis oli jälle normaalne. (Nenad) Vucinic oli jällegi väga rahulik treener.

Millal Sind Eesti korvpallikoondise taustajõudude hulka kaasati?

See juhtus Üllar Kerde viimasel peatreeneriks olemise aastal (Kerde teine ametiaeg oli 2007-09 - S.S.). Tegin Üllariga tema viimase tsükli kaasa. Siis läks tema ära, aga mina jäin.

Kes Sinu kogemusele tuginedes on olnud Eesti kõige füüsiliselt võimekam korvpallur?

Ma ütlen julgelt Gregor Arbet. See on müstiline, mis võimed sellel vennal on. Ta on megatugev. Kõik asjad on tugevad: käed on tugevad, jalad on tugevad, kiirus on olemas ja hüpe on hea. Tal polnud tippvormis olles füüsilises mõttes nõrka kohta, tema võimed olid ebareaalsed. Veel tooksin välja Indrek Kajupanga. Ebareaalselt tugev, aga kahjuks kiirust pole.

Arbetist veel rääkides, meil oli Kalev/Cramoga kunagi mingi ettevalmistusperiood aasta alguses. Kuusmaa oli peatreener ja tegime Lasnamäe kergejõustikuhallis trenni. Vist oli juba kolmas järjestikune päev ja mehed olid suhteliselt tühjad juba. Kuusmaale meeldis nendel aegadel hirmsasti hagu anda. Plaanis oli joosta 200-meetriseid lõike. Aivar ütles, et kui keegi julge jookseb 200 meetrit alla 24 sekundi, siis selle jaoks on trenn läbi. Gregor tuli ja küsis: «Kuule, mis sa arvad, jooksen ära?» Ma vastasin: «No kurat, ma arvan, et sa jooksed.» (Indrek) Tustit oli ka seal, tegi (Gerd) Kanteriga trenni ja küsisin temalt, kas Arbet teeb selle ära? Tustit ütles, et vist ei jookse ikka. Mul tekkis selle peale väike trots ja ütlesin, et jookseb küll. Arbet alistas vajaliku aja ära ja mul oli uhke tunne. See oli mega kiirus, mida ta näitas. Ütlesin Gregorile, et natuke valmistumist ja kergejõustiku eestikad on tulemas, lähed proovid. Arbet saatis mind muidugi kukele (Naerab.).

Kas Sinu hinnangul on Eesti korvpall praegu tõusuteel?

100 protsenti! Mis ala see veel tõusuteel on, kui mitte korvpall? Ei taha meest nüüd väga üles upitada, aga see, mida Jõesaar tänavu (Moskva) CSKA, Zeniidi ja teiste tiimide vastu tegi, oli ülikõva. Kui selliseid mängijaid vaatad, siis me oleme ju tõusuteel. Ma näen juba Kalev/Cramo pealt, kuidas meil Eesti poisid ikka tegelikult hullavad Ühisliiga tasemel. Saaks välismaal olevad kutid ka nii palju mängida, kui Kalevi eestlased, oleks päris kõva.

Lõpetuseks palun Sul paika panna enda sümboolne viisik Eesti korvpalluritest.

Võtan siis aluseks need, keda ma ise treeninud. (Mõtleb pikalt.) Olen praegu nii räigelt kinni Reinarites ja Taltsides, et «number viie» peale panen Taltsi. Kurat, ta nii hästi keerutas seal. Vahepeal ajas muidugi vihale, et ta selline närvihaige on (Naerab.). Kohati ta lambist vihastas, aga mõnikord pahandas muidugi õige asja peale ja siis sutsas mulle päris teravalt. Siis tahaks panna «number nelja» peale... kurat, kus Reinar mõlgub praegu mõtetes (Naerab.). Aita mul nüüd üks hea «neli» leida...

Martin Müürsepp?

...muidugi, Mürka oli kõva vend! Matici ajal Kalev tegi temaga lepingu, kuigi tal oli hüppeliigesega mingi jama. Matic ütles mulle, et nüüd hakkad Müürseppa treenima. Ma isegi ei tundnud teda ja ta oli minu jaoks ikkagi hull staar. Õnneks olid nad (Martin) Viiaskiga head sõbrad ja Viiaskiga sain ma ülihästi läbi. Nüüd «kolme» peale... (Erik) Keedus on mul hea sõber, see tema tahtejõud... paneme «kolme» peale Keeduse. (Ehmatab) Kurat, kas Kangur kahe peale sobib?

See on Sinu isiklik viisik, paiguta mehed nii, nagu ise soovid.

No ta vahepeal ikka viskab ju sisse ka (Naerab.). Vähemalt kunagi oli hea viskaja, kui ta seal (Siena) Montepaschis ja Milanos oli. Pani seal mitu kolmest järjest. Ja number üks... Drell jääb puudu (Mõtleb pikalt.).

Aga pane Drell «kolme» peale ja Keedus mängujuhiks. Keedus kunagi TTÜ päevil Tiit Soku käe all mängis «number ühte» ka.

Jah, nii teemegi. Tegelikult tahaks Tanni (Tanel Sokk - S.S.) ka sisse panna, ta on minu jaoks äärmiselt meeldiv mängumees. Ta on nii räige uimakana, et tema lahti harutamiseks peab olema selline paks raamat. Aga panen ikka Keeduse «ühe» peale ja Drelli tõmban äärele. Jääb siis Keedus, Kangur, Drell, Müür ja Talts. Kahemeetrine viisik, päris hea (Muigab.).

Loe täispikkuses intervjuud Eesti korvpall 100 kodulehelt.

Tagasi üles