Otepääl avati suusalegend Arne Sireli mälestuspink

Hetk pingi avamiselt: Arne Sireli vend Tõnu Sirel (vasakult), kahevõistlejatekoondise endine treener Tiit Tamm, suusatamise olümpiapronks Jaak Mae ja kahevõistluse olümpiapronks Allar Levandi.

FOTO: Erakogu

Täna avati Otepääl legendaarse suusataja Arne Sireli mälestuspink. Sellega tänavad tema sõbrad, õpilased ja võistluskaaslased varalahkunud treenerit ja Eesti kahevõistluse eestvedajat.

Pingi on disaininud Arne Sireli hea sõber, kunstnik Priit Pärn koos tootedisainerite Martin Pärna ja Kaspar Torniga. Sõprade eestvedamisel loodud pingilt avaneb vaade Tehvandi staadionile, mis on Eesti suusatamise häll ja seetõttu Arne Sireli meenutamiseks parim koht. 

Arne hea sõber Priit Pärn ütles pingi pidulikul avamisel, et Arne mälestuse jäädvustamine on igati tänuväärne algatus, millele on aidanud nõu ja jõuga kaasa paljud sõbrad ja võitluskaaslased, kellele Arne ja tema saavutused on läinud oma eluajal väga korda. «Kui ma peaks võtma kokku, mis oli Arnele kõige iseloomulikum, jään rittapanemisega hätta. Uudishimu ka asjade vastu, mis ei peaks sportlast üldse huvitama. Kohanemisvõime uute inimeste ja olukordadega. Abivalmidus. Viimasest omadusest – Arne oli sõber, kellele võis helistada ükskõik millise probleemi puhul. Ükskõik millal. Kui oli vaja, oli ta viie minuti pärast kohal ja haaras härjal sarvist,» rääkis Pärn pressiteate vahendusel.

Mälestuspingi idee ühe eestvedaja, 1988. aasta Calgary olümpia pronksmedalivõitja Allar Levandi sõnul on Arnel väga oluline roll selles, et Eesti iseseisvuse taastamise järel suutis Eesti kahevõistlus väga rasketes tingimustes üldse ellu jääda.

«Kui Eesti rahvusvakoondis läks esimest korda taas 1992. aastal Albertville'is sinimustvalge lipu all olümpiale, oli Arne igati teenitult meie delegatsiooni juht. See oli aeg, kui pidime alustama nullist, meie koondisel polnud isegi korralikke dresse, rääkimata muudest võimalustest, mis meie konkurentide puhul olid iseenesest mõistetavad. Hea suhtleja ja organisaatorina suutis Arne 1990. aastate noort Eesti kahevõistlejate koondist treener Tiit Tamme kõrval väga otsustavalt motiveerida,» lausus Levandi.

«Arne oli meie meeskonna hing. Ta ei vedanud meeskonda kunagi alt ja lahendas näilise lihtsuse ja elegantsiga tihti võimatuna näivad olukorrad. Temaga koos veedetud ajast on paljudel väga helged ja kindlasti ka värvikad mälestused.»

Meegomäelt pärit Arne Sireli (1954–2016) suusatajateekond algas Võrus Laur Lukini õpilasena. Andeka sportlasena arenes Arne pidevalt ning tõusis üheks paremaks suusatajaks nii Eestis kui ka NSV Liidus. Arne jõudis 1982. aastal Reit im Winklis 15 kilomeetri distantsil 19. kohaga esimese Eesti suusatajana MK-etapil punktidele.

16-aastase eduka suusatajakarjääri jooksul võitis Arne Sirel noorte- ja täiskasvanute klassis kokku ligi sada medalit. Ta lõpetas võistlemise 1980. aastate keskel ja töötas erinevates spordiga seotud ametites, muuhulgas treenerina. 1997. aastast töötas ta piirivalveametis, 2004. aastal teenis kaitseväe eriteenete risti suusaspordi arendamise eest.

Tagasi üles