:format(webp)/nginx/o/2020/06/17/13155998t1ha772.jpg)
Endine Pirita linnaosa vanem ja praegune riigikogu liige Tõnis Mölder nõustub justiitsminister Raivo Aegiga selles, et kommunismiohvrite memoriaal on oluline, kuid Maarjamäele kavandatud jalgpalli sisehalli ehitamise projekti peatamiseks pole tema sõnul alust.
«Väga lihtne on välja tulla ning öelda, et mulle ei sobi ja leidke uus koht. Kui justiitsminister leiab, et jalgpall on oma olemuselt lärmakas aktiivne spordiala, siis tuleks leida lahendusi selle leevendamiseks,» lausus Mölder. Ta toob näiteks, et võiks paigaldada müratõkkeseinad. «Nüüd on ikka eriti küündimatu süüdistada halliehitajaid ja tõmmata projektile pidurit. Selline jäik suhtumine pole jalgpallihuviliste suhtes õiglane ega ka aktsepteeritav,» leiab ta.
Endise linnaosa vanemana teab Mölder täpselt selle loo tausta. «Jalgpalli sisehalli detailplaneeringuga alustati juba 2014. aastal ning memoriaali planeerimine polnud siis isegi päevakorras ja kui viimase puhul kopp maasse löödi, siis teadsid nii memoriaali ehituse tellijad kui ka ehitajad, et sinna kõrvale planeeritakse jalgpallihalli,» ütles Mölder ja lisas, et loodetavasti suudavad kõik osalised leida siiski kompromissi.
Justiitsminister Raivo Aeg esitas ERRi uudisteportaali andmetel palve riigihalduse minister Jaak Aabile, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) võtaks tagasi nõusoleku Maarjamäele jalgpalli sisehalli ehitamise suhtes, Aegiga ei nõustu aga riigikogu Keskerakonna saadik Tõnis Mölder, kelle hinnangul pole vutihalli ehitamisele piduri tõmbamiseks alust.
Peamiseks argumendiks toob Aeg vahetut lähedust kommunismiohvrite memoriaaliga.
Raivo Aeg ütles ERRile, et nii justiitsministeerium, erinevad represseeritute organisatsioonid kui ka Maarjamäe memoriaali projekteerinud arhitektid leiavad, et jalgpallihall ei sobi mälestuskoha kõrvale. «Jalgpall on juba oma olemuselt lärmakas aktiivne spordiala, need kaks ehitist lihtsalt omavahel olemuslikult ei sobi. Meie ettepanek on, et jalgpallihallile leitakse Tallinnas mõni muu koht, kus ei teki konflikti seal eesseisvate muude ehitistega,» ütles Aeg.
Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) hinnangul oleks koostöös riigi, Tallinna linnavalituse ja Levadia spordiklubiga võimalik leida Maarjamäele kavandatavale spordihallile võimalusel alternatiivne asukoht.
«Meie soovime jätkata dialoogi kõigi osapooltega ning leida olukorrale lahendus. Juba mõni aeg tagasi tegime tegelikult ettepaneku spordiklubile, et kui leiame neile sobiva alternatiivse asukoha spordihallile, kas nad oleksid nõus kaaluma kolimist,» ütles RKASi kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger BNSile.
Mäger tõi ka välja, et spordihalli detailplaneeringus on arvestatud memoriaali paiknemisega ning kõrghaljastuse lisamine kahe kinnistu vahel aitaks eralduse luua.
«Riigi Kinnisvara sõlmis spordiklubiga FC Levadia hoonestusõiguse seadmise lepingu juba tegelikult aastal 2005. Lepingu järel saab spordiklubi kinnistut kasutada jalgpalliväljakutena ning rajada tegevust teenindavaid ehitisi, meie roll kinnistu omanikuna on tagada, et kinnistut kasutatakse sihtotstarbeliselt,» rääkis RKASi kinnisvaraarenduse direktor.
Ta märkis, et aadressile Tuulenurga 1 kavandatava spordihalli detailplaneering algatati 2014. aastal ning Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali kinnistu omanik on RKAS alates 2017. aasta lõpust.
«Memoriaali projekteerimise ajal toimus Tallinna linnaplaneerimise ametis ka töökoosolek, kus Riigi Kinnisvara tõstatas spordihalli ja memoriaali paiknemise ja nende võimaliku sobivuse teema ehk spordihallist olid teadlikud kõik memoriaaliga seotud osapooled,» lisas Mäger.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)