Tennis paneb tippkoka Joel Ostrati südame kiiremini põksuma

Joel Ostrat tennist mängimas. Foto: Joosep Martinson

15 aasta jooksul on Joel Ostrat (37) Eesti inimestele loonud enam kui 15 erinevat söögikohta, maineka kondiitriäri, omanimelise tervislike valmistoitude tootesarja, meeleoluka telesaate ja mitu heategevuslikku tenniseturniiri. 

Kõige produktiivsemal aastal avas Joel neli uut restorani. Pöörase elutempo juures on ta viimastel aastatel hakanud üha rohkem tähelepanu pöörama ka tervislikule toitumisele ning enda keha ja vaimu eest hoolitsemisele. Ka tennisel on tegusa mehe rutiinis oluline koht.

«Mulle ja ühele mu klassivennale, kellega me koos kokaks õppisime, tundus tennis lahe ja läksime mingil hetkel lihtsalt kõksima. Ma mäletan, et Tamme staadioni kõrval oli kiviväljak ja seal me alustasime. Tegelikult tundub see jumala jabur, aga miski meid köitis. Kumbki meist ei teadnud tennisest mitte midagi, alustasime täiesti nullist ja lihtsalt tampisime.

Seitse aastat toksisin niisama, ei mingit treenerit, aga nagu spordimeestel ikka, siis mingid asjad tulid välja. Võtted olid loomulikult valed – isegi reketit hoidsin valesti. Ühel hetkel võtsin endale esimese treeneri, kelleks oli Madis Sprenk. Olin siis 30-aastane. Enne seda võistlesin neljandas liigas ja põrusin. Kui ma Madisega alustasin, siis treenisin intensiivselt. Kaks korda nädalas tema juhendamisel pluss ülejäänud mängud sõpradega sinna juurde,» rääkis Joel oma teekonnast tenniseni.

«Esiteks meeldib mulle tennist vaadata – see on ilus mäng. Mulle tundub, et tegemist on strateegilise ja tarkade inimeste mänguga. Kõige olulisem on minu jaoks tegelikult seltskond, sest tennise kogukonnas on ülilahedad inimesed! Turniiridel on alati väga mõnus õhkkond ja see hakkas mulle meeldima. Kuidas sa sõbruned siis seltskonnaga, kui sa ise ei oska üldse mängida? Tuligi treener võtta ja hakata vaikselt minema,» lisas ta.

Ajakirjale Tennis antud intervjuus tõi Ostrat välja, et on 15 aastat pidanud kohvikuid ja restorane, aga sellist seisakut nagu eriolukorra ajal oli, pole kindlasti olnud.

«Saan öelda, et olen kuu aega järjest puhkusel viibinud. Näiteks Lõuna-Aafrikas ja Namiibias olin ma tõesti 30 päeva, aga telefoni või arvuti teel ikka midagi tegin. Samamoodi ka koroona ajal – ega siis töö täielikult seisma jäänud. Ühest küljest tuli väga palju probleeme ja tööd juurde. Ettevõtted olid küll seiskunud, aga tegeleda tuli sellega, mis personalist saab.

Kriis näitas ära, et meil on tugev meeskond, väga hea tiim, tasemel omanikud ja juhid. Seisak on nihutanud ka minu elu kuhugi mujale. Ma hakkasin rohkem sporti tegema, tervislikult toituma ja rohkem süüa tegema! Kuna ka naise vanemad olid meie juures, siis tuli minimaalselt kolm korda päevas süüa teha ja miniatuurne kokasaade käis,» sõnas kokk.

«Ma arvan, et tuleviku märksõna on kvaliteet. Tee vähem, aga tee seda väga hästi. Võib tunduda, et ma räägin praegu endale vastu, sest olen loonud palju ärisid, aga mida aeg edasi, seda rohkem lähtun ka mina ainult kvaliteedist. Olgu see teenindus, toit või kullerteenus – tee vähem, aga tee hästi. See kehtib kõikjal, välja arvatud tervislikus toitumises ja spordis, neid võiks alati rohkem teha,» kostis Ostrat.

Loe Ostrati teekonnast tenniseni, tervislikust toitumisest ja suhetest pikemalt värskelt ilmunud ajakirjast Tennis.