Robert Täht: tuul lõi meie plaani täiesti segamini

Robert Täht aktsioonis.

FOTO: Mihkel Maripuu

Optibeti 4x4 rannavõrkpalli Eesti meistrivõistlustel lõhati täna väikestviisi üllatuspomm, kui Eesti saalikoondislaste ühisvõistkond jäi kullamatšis alla Tartu Bigbankile. 

«Mis siin keerutada. Meie oleme need favoriidid, isegi kui meil pallipuuteid on viimasel ajal vähe. Eesmärk on võit ja selleni püüame jõuda,» sõnas koondise üks liidritest Robert Täht enne turniiri. Sinilinnu jahile ka mindi, kuid paraku oli Tartu Bigbanki särk sedapuhku sinisem.

Seda, et tartlased pealinna nalja tegema ei tulnud, tõestas juba finaali avageim, mille nad kõigest 21:23 kaotasid. Teises geimis haarati mänguohjad tugevamalt enda kätte ning juhiti koguni 20:15. Seejärel sekkus mängu Andri Aganits, kes oma blokiga taaralinlaste leeris küll natukene segadust tekitas, kuid geim läks siiski Tartule 21:18. Kolmas geim kuulus juba kindlamalt Bigbankile, kes 15:9 geimi- ja 2:1 mänguvõiduga Eesti meistrimedalid endale napsasid. 

Võit oli tartlaste jaoks seda magusam, et alagrupis tuli neil koondislastele 1:2 (15:12, 12:15, 12:15) alla vanduda. 

Tähe sõnul pääses kullamatšis maksvusele Tartu meeste parem rannavolle tunnetus. «Au võitjatele. Tartu mehed mängisid täna kõik päris hästi, aga eks nad on terve suve rannas veetnud ja said täna tuulega paremini hakkama kui meie, kes oleme pigem saalimehed. Meie tegime täna selliseid algaja vigu: vahepeal hüppasid üles küll, aga lüüa said alles siis, kui ise juba maha olid kukkunud,» viitas Täht tuuleoludele. 

Kui esmapilgul võiks arvata, et 4x4 rannavõrkpall sarnanes väga tavapärasele rannavollele, siis Tähe sõnul polnud täna see teps mitte nii. «Selle tornaadoga polnud see ei saali- ega rannavõrkpall,» leidis ta. Pealegi mängiti Kakumäe väljakutel saalivõrkpalli reeglitega, mis lubasid tavapärasest rohkem hanitada ja trikitada. 

Kuigi Eesti saalikoondis oli kuueliikmeline, lisaks Tähele kuulusid tiimi veel Markus Keel, Oliver Venno, Kristo Kollo, Ardo Kreek ja Andri Aganits, siis viimased kaks meest jälgisid suuremat osa turniiri vahetusmeestepingilt. Miks nii? «Kuna siin selline tornaado oli, siis me ei saanud oma esialgset ideed – kogu aeg keskelt kiiret panna – ellu viia. See segas meie kaarte ja lõi plaanid täielikult sassi,» selgitas ise meeskonna kokku pannud Täht.

Sellest hoolimata hindas ta enda mänedžeritööd hea hindega: «Ajasin kokku kõige võimsama võimaliku nimekirja, seega mänedžeri ainest minus on.» Vastasmeeskonnast hindas Täht kõige kõrgemalt Märt Tammearu panust, kes pälvis ka turniiri parima mängija auhinna.

Paralleelselt uurisime ka, millises seisus on koondislased praegu, veidi enam kui nädal enne rahvusesinduse kogunemist? «Meil on praegu väga algeline ettevalmistus või pigem isegi aktiivne puhkus. Kolm korda nädalas on jõusaal ette nähtud ja siis nipet-näpet, kes mida juurde teeb: kas jooksu või toksib palli. Nii me kulgeme. Aga see on hea, sest siis saab värskena minna koondist aitama ning seejärel juba edasi koduklubi juurde,» lausus Täht. 

Ühtegi suurt eesmärki Eesti koondisel tänavu suvel ees ootamas pole. Selles pole aga süüdi ainult koroona, sest EM-finaalturniiri korraldajana on meil osaluspilet niikuinii taskus ja tavapäraseid valikmänge meie mehed sel sügisel mänginud poleks. Küll jäi viirushaiguse tõttu ära suve esimesse poolde planeeritud Kuldliiga, mis on nüüd asendatud sõprusmängudega. Esmalt madistatakse juuli teises pooles Soomega ja seejärel sõidetakse küll valitsevatele maailmameistritele poolakatele. Augustis ristatakse piigid veel ka Avo Keele juhendatava Läti koondise ja veel ühe teise ühe meeskonnaga, mis pole veel selgunud. 

Tähe sõnul on suurepärane, et meil tekkis sel suvel võimalus Poola vastu oma taset kontrollida. Küll pole nurgaründaja kindel, kas ta ise saab koondist neis mängudes aidata. «Kuna Poola liiga alustab tänavu varakult, siis võib juhtuda, et ma pean klubi juurde minema. Eks näis,» täpsustas täna hõbemedaliga leppima pidanud Täht.

Ning kuigi tavapäraselt on nurgaründaja (väga) kehv kaotaja, siis vahetult pärast finaalmatši sõnas ta, et tänane allajäämine Kakumäel oli ilmselt tema karjääri üks leebemaid finaalikaotusi.

Tagasi üles