Suri Eesti spordi raudne leedi Nora Kutti

Leinaküünal. Pilt on illustratiivne Foto: unsplash.com

Reedel suri 97 aasta vanusena Eesti spordilegend Nora Kutti, kirjutab ERR. 

Nora Kutti oli silmapaistev persoon nii ujuja, spordipedagoogi kui spordiveteranina. 97-aastaselt lahkunud särav daam tegeles kõrgest vanusest hoolimata aktiivse võistlusspordiga oma elu viimastel aastatelgi.

Ujumistreeningutega tegi Kutti algust 1935. aastal venna Roman Nõvandi õhutusel. Aastatel 1938–1952 tuli Kutti 33 korda Eesti meistriks vaba-, selili- ja teateujumises, 1949. aastal tuli ta Nõukogude Liidu üliõpilasmeistriks 400 meetri vabaujumises.

Kutti parandas Eesti rekordit 30 korral, sealhulgas 8 korral teateujumises Lisaks oma põhialale oli Kutti aktiivne ja edukas veel kergejõustikus, kuuludes 1948. aastal ka Eesti koondisesse, iluvõimlemises (tuli 1949. aastal Eesti meistriks) ning korvpallis.

Kutti lõpetas Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 1948. aastal ja töötas seejärel ligemale 30 aastat Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõuna (TRÜ KKT kehalise kasvatuse, sportmängude ja veespordikateedris). Hiljem töötas ta veel Eesti Spordimuuseumis.

Nora Kutti võistles aktiivselt ka veteranina. Esimese tiitlivõistluste medali, kergejõustiku pronksi võitis ta 1989 Ungaris. Esimese kuldmedali, ujumises, võitis ta 1993. aastal Saksamaal toimunud spordiveteranide Euroopa meistrivõistlustel 200 meetri seliliujumises.

Medalisaak veteranina: seliliujumises meisterujumise MM-il 1998 ja 2010 4 hõbedat ning EM-il 1993–2013 7 kulda, 3 hõbedat ja 6 pronksi; saanud kergejõustiku MM-il 1999–2018 22 kulda, 7 hõbedat ja 7 pronksi ning EM-il 1990–2019 30 kulda, 13 hõbedat ja 3 pronksi.

2008. aastal pälvis Kutti Valgetähe V klassi teenetemärgi, kaks aastat hiljem sai ta Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia. 2014. aastal sai temast Tartu linna aukodanik.

Tema ratsutajast poeg Juhan tuli 1972. aastal Eesti meistriks kuue takistuse sõidus.