Saada vihje

PODCAST Liina Tšernov: vahel oleks mulle meeldinud kaotada, aga joosta hea aeg

Copy
Liina Tšernov
Liina Tšernov Foto: SCANPIX

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate «Staadionijutud» neljandas osas vestleb Manta Maja stuudios tippspordist, treeneritööst ja mänedžeriametist 1500 meetri jooksu Eesti rekordiomanik ning paljukordne Eesti meister ja rahvajooksude võitja Liina Tšernov.

«Hooaja alguses on ärevus alati suurem,» tunnistab Sakus jooksjate Aleksander ja Piia Tšernovi peres üles kasvanud Liina Tšernov. «Mida start edasi, seda vähem ärevust on. Samas, kui närvi sees üldse pole, siis ei tule ka jooksust midagi välja. Ja uskuge mind, mina pabistan igal jooksul, isegi siis, kui tean, et olen favoriit.»

32-aastane Tšernov on jooksnud nii treeningutel kui ka võistlustel palju üksinda. See aga on eeldanud tugevat enesedistsipliini.

«Ma olen olukorraga kohanenud. Eestis võtsin ma ühel hetkel sellise hoiaku, et kui ma tahan joosta, siis jooksen kiiresti. Muidugi võiksin ma jääda (Eesti võistlustel) alguses teiste taha passima, aga sel poleks mõtet. Kui tagasi vaadata staadionijooksude peale, siis kindlasti oleks mulle meeldinud vahel kaotada, aga joosta seejuures väga hea aeg,» sõnab Tšernov.

2015. aastal alustas Tšernov tööd mänedžer Aivar Karotamme abilisena. 

«Eks ma alguses natuke kartsin, sest polnud täiesti selge, mida ma tegema pean. Ent olen väga palju Aivari kõrval õppinud ja näinud. Ma arvan, et minu üks hea omadus on see, et ma õpin suhteliselt kiiresti - nii elus kui ka trennis. Aivar on otsekohene, kui selleks on põhjust, aga tegelikult on ta väga hea südamega inimene,» ütleb Tšernov, kes plaanib tänavuse hooajaga oma staadionikarjäärile joone alla tõmmata.

Tšernov räägib saates muuhulgas hoovispordist, oma pikaaegsest treenerist Endel Pärnast ja Eesti ühe vanema rekordi murdmisest, aga ka realiseerimata jäänud eesmärkidest ja vigastustest.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Tagasi üles