«Kui vaene Erki Soome jõudis, oli KGB tema sabas.»

Erki Nool Foto: Mihkel Maripuu

Sydney olümpiavõitja Erki Nool tähistab täna 50. sünnipäeva. Juubeli puhul kirjutas Iltalehti värvika loo kümnevõistleja sidemetest põhjanaabritega.

1988. aastal, mil Nool oli 18-aastane, kohtus ta Sotšis treenides soomlasest ehitaja Kari Koivulaga. Mehed tutvusid hotellis, kus nad ööbisid. «Soomlased pakkusid eestlastele huvi. Nad rääkisid soome keelt ning valetasid meile oma kehvade kergejõustiku tulemuste kohta,» meenutas Koivula.

Ühel päeval ostis Koivula turult kaks kilpkonna, keda hoidis oma hotellitoas. «Näljane Erki tuli meie tuppa ja küsis, kas võib kilpkonnadele mõeldud salati ning suure tüki kooki ära süüa,» rääkis Koivula.

Hilisem olümpiavõitja lõi Sotšis soomlasega hea kontakti ning jäi temaga edaspidigi suhtlema. 1989. aastal pääses Nool esimest korda Soome treening- ja võistlusreisile. «See oli imeline tunne, kui Georg Ots sadamast välja sõitis. Olime venelastest vabad. Soomes tundus taevas justkui lähemal olevat. See oli minu karjääri üks imelisemaid hetki,» meenutas ta enam kui 30 aastat hiljem.

Tõsi, päris vabalt Nool reisida ei saanud, sest teda jälgis pidevalt üks vanem mees. «Ilmselt oli ta KGB-st,» pakkus juubilar.

Reeboki jooksuketsid

Ehitaja, kellega Nool Sotšis tuttavaks sai, elas Tamperes. Nool võttis temaga Soome jõudes ühendust ning pakkus välja, et mehed võiks kokku saada. Koos käidi kohvil, järgmisel päeval külastati aga kaubamaja. Eestlasele jäid silma Reeboki jooksuketsid, kuid tema taskus olid vaid mõned rublad. Koivula veenis müüjat, et ta ketsid kotti paneks ja Noolele annaks. Kümnevõistleja oli sellest liigutatud.

1990. aastatel naasis Nool korduvalt talihooajal Tamperesse. Laevareisid veetis eestlane koridorides, sest kajut oli toona luksus. Soomes ööbis ta sõbra Koivula 99-ruutmeetrises korteris, millest sai tema teine kodu.

«Hommikuks sõin jogurtit. See oli tõeline maiuspala. Eestis meil seda ei olnud. Kari ütles kogu aeg: kasvav mees peab sööma.»

Koivula viis hommikuti Noole ja tema treeningpartneri, 400 meetri jooksja Aivar Ojastu Tampere Pirkkahalli. Tagasi sõitsid noormehed bussiga. «Erki oli väga korralik ja viisakas. Koivula hoolitses Erki eest. Ta tahtis lihtsalt aidata,» rääkis Tampere Pyrintö tegevdirektor Jarmo Hakanen.

Unistus Barcelona olümpiast

Oma esimese auhinnaraha, mõned sajad margad, teenis Nool just Soomes. Spordiringkondades vaadati eestlastele alt üles, ent oli ka ebameeldivamat suhtumist. «Vahepeal peeti eestlasi varasteks. Oli turvamehi, kes süüdistasid ka Erkit,» sõnas Koivula.

Kui Eesti 1991. aastal iseseisvus, rääkis Nool Soome sõbrale unistusest esindada Eestit Barcelona olümpiamängudel. «Ta rääkis, et tahab Hispaaniasse lennata Eesti lennufirma lennukiga.» Olümpiamängudele Nool pääses, kuid kümnevõistlust lõpuni ei teinud.

Koivula iseloomustab Noolt kui pühendunud sportlast. «Erki mõtles alati spordile. Mõned teised poisid, kes temaga siin käisid, lahutasid vahepeal ka meelt.»

1998. aastal krooniti Nool Budapestis Euroopa meistriks, tema suurim võit tuli aga 2000. aasta Sydney olümpiamängudelt. «Eestis teadsid kõik, kes Erki on. Olime ühes kenas Tallinna restoranis. Tegin nalja, et võime arve tasumiseks nõusid pesta. Teenindaja sõnas seepeale, et Erki ei pea selles restoranis nõusid pesema ning saab söögi tasuta,» ütles Koivula, kes külastas korduvalt eestlasest sõpra Tallinnas.

Viimati kohtusid selle loo kaks kangelast 2018. aasta suvel. «Mul on Kari ja Soomega väga soojad mälestused. Olen talle väga tänulik,» sõnas olümpiavõitja.

Kuid miks otsustas Tampere ehitaja aidata endast 22 aastat nooremat eestlast? «Miks mitte? Meil oli kodus ruumi, meil oli liha, kartulit, leiba ning jogurtit, mis ei maksnud üldse palju,» vastas Koivula.