Postimehe taskuhäälingut «Kehakultuur» külastas sel nädalal Eesti võrkpallikoondise raudvara Ardo Kreek, kes on 16 aasta jooksul sinise särgi selga tõmmanud 226 puhul. Sel suvel teda rahvusesinduses aga ei näe, sest tempomees soovis juhtme pistikust välja tõmmata, et ennast veidi laadida. 

«Palusin suve koondisest vabaks, et võtta veidi aega iseendale. Vaimne ja muu pool oli pärast eelmise suve EMi ja tänavuse hooaja ootamatut lõppu lihtsalt liiga läbi,» tunnistab 203-sentimeetrine Kreek ausalt. 

Saatejuhid Karl Juhkami ja Jarmo Jagomägi uurisid viimased kaheksa hooaega Pariisis pallinud keskblokeerijalt suurlinna elu kohta. Kas võrkpall on suurlinnas üldse pildil, kui tüütu on sealne liikluskultuur ning mitut autot Kreegil ära on muljutud? Kas söögilauale kuuluv sai kuidagi ka mänguvormi mõjutab ja kuidas ikkagi on nii, et Saaremaa VK suudab saali meelitada rohkem rahvast, kui kahe miljoni elanikuga Pariisi vollesats?

Uuest hooajast hakkab Lasnamäel üles kasvanud eestlane pallima aga Vahemere ääres paiknevas Sete' linnas. Pole paha? «Kui keegi oleks mulle Lasnamäel öelnud, et elad pikalt Pariisis ja siis kolid Lõuna-Prantsusmaale, siis ma vastanuks, et «jajah, mis sa ajad»,» tunnistab ka mullu sügisel teistkordselt isaks saanud Kreek. 

Saate teises pooles lahati ka Eesti võrkpallikoondise tegemisi ning peatuti vollemehe uuel meelishobil – krossisõidul. 

Kommentaarid
Copy