Atleedist juhiks ehk kolm endist sportlast tutvustavad EOK juhtimiskoolituse tõeterasid

Kauri Kõiv jagas oma mõtteid.

FOTO: Jarek Jõepera

Eesti Olümpiakomitee korraldab erinevaid koolitusi nii sportastele, spordijuhtidele kui ka koostöös Spordikoolituse ja -Teabe SA-ga treeneritele. EOK ja Ühendus Sport Kõigile ajakiri «Liikumine ja sport» võttis vaatluse alla koolitusprogrammi Spordijuht 2.0 ja uuris kolmelt osalejalt, mida nemad aasta aega kestnud õppest meelde jätsid. Ajakirja saad lugeda SIIT.

Kauri Kõiv – endine laskesuusataja, kaitseväe spordirühma ja laskesuusaliidu noorteprojektide juht

Koolitusprogrammi sissejuhatus ütleb, et see on mõeldud teiste seas tippsportlastele, kes mõtlevad spordijuhi karjäärist. Miks sina programmiga liitusid?

EOK Spordijuht 2.0 koolitusprogramm oli igati väärt seda, mida reklaamiti. Suvel alustasin tööd kaitseväe spordirühma juures, sügisest Eesti laskesuusaliidu noorteprojektide juhina.  Tean, mida mõtleb sportlane, kuid sinna kõrvale peaksin aduma, kuidas vaatab asjale spordiametnik. Juhina olen veel väga roheline.

Kauri Kõiv

FOTO: Tairo Lutter

Mis on Spordijuht 2.0 koolituse kõige tähtsam tulem sulle?

Mina leidsin endale igast teemablokist midagi. Eriti meelde jäi aga norraka Richard B. Stephensoni loeng ja tippjuhtide kogemuslood, kuidas juhtimiskultuuriga annab palju ära teha. Kindlasti olen kasutanud väga palju aktiivset kuulamist, raskemates olukordades on saanud õpitut mitu korda kasutada.

Millised omadused peavad olema heal spordijuhil? Kas hea juht peab olema olnud varem ise (tipp)sportlane?

Arvan, et tippsportlase taust tuleb vaid kasuks. Juhtimisoskusi saab juurde õppida. Aga kui oled ise sportlasena kõik läbi teinud, siis oskad kindlasti paremini inimestest aru saada.

Millised on sportlase omapärad võrreldes  tavapärase organisatsiooni personaliga? Millised omadused on seetõttu just spordijuhile vajalikud?

Teema, kas spordiorganisatsiooni saab juhtida kui tavalist ettevõtet, oli meil lausa eraldi käsitluse all. Tavalises asutuses annab ülesannete jagamisega mõndagi ära teha. Spordis ei ole võimalik inimesi üles rivistada ja öelda, et kui sa nii ei tee, siis mine ära. Igal juhul ei ole see Eestis võimalik. Spordis tuleb rääkida, rääkida ja veelkord rääkida, kompromisse otsida ja koos edasi minna. Õigupoolest on käskude ja keeldude aeg ka paljudes ettevõtetes läbi saanud, ka nemad töötavad rohkem spordiloogika alusel.

Kuidas hindad praegust Eesti spordijuhtimist: millest kõige enam puudu jääb? Mis on hästi?

Eesti spordijuhtimine on kahtlemata muutumas, sest ametnikud, kes on tulnud teisest süsteemist, on töölt lahkumas. Spordikoolide-aegne maastik on asendumas spordiklubidega. Spordikultuur muutub paindlikumaks, samas on toimumas sisulised ja vajalikud muudatused riigi tasemel – Team Estonia on sellest hea näide. Kuigi Euroopas põhineb klubisüsteem suuresti erasektoril, siis praeguses olukorras nende panus paratamatult väheneb ning riigil on veel suurem vastutus seista hea meie spordi eest.

Küll aga võtaksin eelmisest süsteemist kaasa järjekindluse ja püsivuse, millega paljud endised spordijuhid liikusid, et eesmärki saavutada. Praegusel põlvkonnal on teistsugune nägemus tööst, kuid spordis ja ka spordifunktsionääridel on vaja visadust – muidu sihile ei jõua.

Marko Albert – endine triatleet, praegune treener 

Koolitusprogrammi sissejuhatus ütleb, et see on mõeldud teiste seas tippsportlastele, kes mõtlevad spordijuhi karjäärist. Miks sina programmiga liitusid?

Minu eesmärk Spordijuht 2.0 programmi kandideerimisel oli eelkõige enesetäiendamine. Igapäevane töö hõlmab hetkel nii administratiivset poolt kui ka treeneritööd. Mõlemal suunal olen proovinud õpitud oskusi ka rakendada. Aeg näitab, kas ma saan kunagi võimaluse töötada mõne spordiorganisatsiooni juhina. Esialgu on viie aasta eesmärk töötada triatlonitreenerina.

Marko Albert

FOTO: Mihkel Maripuu

Mis on Spordijuht 2.0 koolituse kõige tähtsam tulem sulle?

Kõige enam olen saanud teadmisi ja oskusi juhtimise osas. Endise tippsportlasena valdan üsna hästi enesejuhtimist, mis hõlmab distsipliini ja igapäevast rutiini. Minu nõrkuseks on enda asetamine ümbritsevasse keskkonda, kus tulemus ei sõltu ainult minust, vaid sellest, kui hästi täiendan teisi. Huvitavaid teemasid on veel ka ees, näiteks raskete kõneluste moodul.

Millised omadused peavad olema heal spordijuhil? Kas hea juht peab olema olnud varem ise (tipp)sportlane?

Hea spordijuht ei pea olema endine tippsportlane. Tippsport on väga kitsas osa kogu spordist ja tippsportlased on tihti suured egoistid. Seda tüüpi inimesed juhiks ei sobi. Spordijuht peab olema spordifanaatik selle kõige otsesemas ja paremas mõttes. Ta peab saama aru spordi olemusest ja kohast inimese elus ning ka riiklikust struktuurist, samuti sellest, millisesse konteksti paigutub sport laste/noorte/täiskasvanute ja tippsportlaste elus.

Millised on sportlase omapärad võrreldes  tavapärase organisatsiooni personaliga? Millised omadused on seetõttu just spordijuhile vajalikud?

Sportlaskond on väga keeruline seltskond, sest kõik võtavad oma spordiala asjaajamist hingega ja seedivad muutusi raskelt. Spordijuht peab oskama kommunikeerida võrdselt kõikidele osapooltele nii palju infot kui võimalik, samuti kaasama kõiki osapooli.

Kuidas hindad praegust Eesti spordijuhtimist: millest kõige enam puudu jääb? Mis on hästi?

Peamised suunad ja muutused, milles ootaksin Eesti spordisüsteemi arenemist, on esiteks laste varajase spetsialiseerumise edasi lükkamine. Teiseks tippsportlase juhtimine nii spordi tegemise ajal kui ka nende ettevalmistamine eluks pärast tippsporti. Kolmandaks peaks avalikkuses selgemalt taunima dopingu tarvitamist, sest reeglite ning käitumisnormide leebus on ajalooliselt lasknud patustanutel spordis sirge seljaga edasi tegutseda. Ning neljandaks võiks olla spordialade-ülene mentorlusprogramm nii treeneritele kui ka sportlastele.

Jelena Abolina – endine iluuisutaja, spordikooli Juna juht

Koolitusprogrammi sissejuhatus ütleb, et see on mõeldud teiste seas tippsportlastele, kes mõtlevad spordijuhi karjäärist. Miks sina programmiga liitusid?

Spordikool Juna, mida juhendan alates 2017. aasta septembrist, on noor ja selle loomine oli mulle suur väljakutse. Seni kasutasin oma kogemusi, mida olen saanud treeneritöös eelmistel töökohtadel ja võistluste ning spordilaagrite korraldamisel. Ent kool on kasvanud kahe aastaga päris suureks. Tundsin, et vajan juhtnööre, kuhu ja kuidas edasi liikuda. Rööprähklesin – ühelt poolt soovisin efektiivsust tõsta ja koormust alandada, teisalt olen lisaks põhitööle ka kolme tütre ema. Koolitust silmates teadsin kohe, et see on täpselt see, mida otsisin. Soovisin areneda, täiendada oma teadmisi ja olla toetav ning motiveeriv spordijuht, aga samuti hea kolleeg. Minu eesmärk on rajada spordikoolis tugev struktuur ja toetav töökeskkond oma treeneritele, mis omalt poolt soodustaks sportlaste tulemuslikkuse kasvu. Mul oli vaja uusi teadmisi ja praktilisi oskusi, et osata laveerida spordijuhi ja treeneri töö vahel. Õppisin planeerima aega, suhtlema, kuulama, andma tagasisidet, arutlema ja arvestama teiste arvamustega.

Jelena Abolina koos hoolealustega.

FOTO: Erakogu

Mis on Spordijuht 2.0 koolituse kõige tähtsam tulem sulle?

EOK Spordijuht 2.0 koolitusprogrammis osalemine avas uue mina. Mina kui spordijuht ‒ kuidas ma suhtlen, käitun, reageerin, lahendan probleeme, talun stressi, planeerin oma tegevusi ja spordikooli tööd. Kuidas seda kõike kokku sobitada eraeluga.

Millised omadused peavad olema heal spordijuhil? Kas hea juht peab olema olnud varem ise (tipp)sportlane?

Spordijuht peab olema aktiivne, paindlik, kõrge stressitaluvusega, enesedistsipliiniga, hea kommunikeerimis- ja  planeerimisoskusega. Tippsport ei ole eeldus, kuid seos spordiga tuleb muidugi kasuks.

Millised on sportlase omapärad võrreldes  tavapärase organisatsiooni personaliga? Millised omadused on seetõttu just spordijuhile vajalikud?

Mul on raske võrrelda, kuna oman kogemust vaid sportlaskonnaga. Sportlased, treenerid ja ka lastevanemad on tavaliselt ambitsioonikad ja eesmärgile orienteeritud. Sportlaste seas eksisteerib võistlusmoment ja konkurents. Spordikooli produkt on tulemus, mis sõltub inimestest, mitte masinatest. Spordijuht peab oskama leida valiku langetamisel tasakaalu, parima lahenduse, osata näha perspektiivi ja õigel hetkel suunata, toetada ja motiveerida. Spordijuht peab oskama õpetada ja õppida.

Kuidas hindad praegust Eesti spordijuhtimist: millest kõige enam puudu jääb? Mis on hästi?

Eesti spordijuhtimine vajab rohkem kontrolli just alaliitude sees – et ülesanded oleksid konkreetsemalt lahendatud, et murede korral oleks alati teada, kelle poole pöörduda. Rohkem võiks olla infovahetust ja koostööd alaliitude, treenerite ja sportlaste vahel. Harrastussport ja laste sport vajab rohkem toetust. Fookuses on tippsport, aga peame muretsema ka järelkasvu pärast.

Minu hinnangul jääb meil puudu noortest treeneritest, kes sooviksid ennast arendada ja töötada tulemuste nimel. Aina rohkem on neid, kes on rahul lihtsalt töötegemisega, palga saamisega, enda promomise ja ilusate piltide ning videote jagamisega. Silmad ei sära tulemuste, vaid raha pärast.

Üldine spordijuhtimine on päris kõrgel tasemel. Meil on korralik treenerite kutsetasemesüsteem ja saavutusspordile orienteeritud toetussüsteem. Nii treeneritele kui ka sportlastele korraldatakse palju koolitusi ja projekte. Sportlastel on palju fänne ja toetajaid, mis muudab spordialad populaarseks. Inimesed on hakanudrohkem tegelema harrastuspordiga, mis parandab rahva üldist tervisepilti. Meil on palju kangelasi, kellele tipptasemel kaasa elada!

EOK korraldatud populaarsed koolitused

"Spordijuht 2.0"

EOK uus aastane leadership-kompetentside arenguprogramm, mille eesmärk on viia Eesti spordijuhtimine uuele kvalitatiivsele tasemele. 

Kursus koosneb 16 õppepäevast, kus käsitletakse selliseid teemasid nagu ühiskonna megatrendid ja nende võimalik mõju spordi kontekstis, erinevate inimtüüpide juhtimine, enesejuhtimine ning tööstressi ja läbipõlemisega toimetulek, muutuste juhtimine, coachiv juhtimine, konfliktide lahendamine ja rasked kõnelused, avalik esinemine.

Programmi kandideeris pea neli inimest kohale, gruppi valiti 14 tänast ja tulevast spordijuhti.

Grupiga töötavad maailma tipptasemel juhtimiskoolitajad Richard B. Stephenson (Kanada/Norra) ja Andreas Folkvord (Norra) ning Eesti tippkoolitajad Veiko Lember, Raul Rebane, Urmo Vallner, Tõnu Lehtsaar, Tiit Kõnnussaar, Kristel Jalak jpt.

EOK kovisioonid spordijuhtidele

Räägiti juhtimisest uutes oludes ja jagati parimaid praktikaid: kommunikatsioonivajadus kriisiajal, kuidas hoida suhteid ja toetada stressis inimesi ning kuidas maandada ka iseenda pingeid.

Kokku osales eriolukorra kovisioonides sadakond Eesti spordijuhti.

Kovisioone spordijuhtidele hakkab EOK korraldama ka edaspidi.

Motiveeriv treener

EOK ja Spordikoolituse ja –Teabe SA ühiskoolitus.

Keskendub oskustele, mis on treenerile võtmetähtsusega: treenitavate motivatsiooni loomine ja säilitamine, motiveeriv eesmärgistamine ning arendav tagasiside ja refleksiooni toetamine.

Kursus koosneb 20 koolitustunnist.

Konkurents programmi oli enam kui 3 inimest kohale, valiti 12 EKR 5-7 taseme treenerit erinevatelt spordialadelt.

Programmis osalejad hakkavad omandatu põhjal ise läbi viima koolitusi treeneritele.

Koolitajad Kristel Jalak (täiskasvanute koolitaja EKR 8, Eesti Aasta koolitaja 2019) ja Mari-Liis Järg (täiskasvanute koolitaja EKR 7).

Treenerite kriisiaja psühholoogia

Eesmärk laiendada treenerite arusaama sellest, millised võivad olla COVID-19 ja oluliste võistluste edasilükkamise mõjud sportlastele ning kuidas toetada sportlasi antud olukorraga kohanema.

Läbiviijad spordipsühholoogid Snezana Stoljarova ja Kristel Kiens.

EOK-l on edaspidi veel tulekul koolitusi nii sportlastele kui ka spordijuhtidele, tasub hoida silma peal kodulehel www.eok.ee.

Tagasi üles
Back